Märts oli energiamaastikul üldpildis ootuspärane ja suuremaid üllatusi endaga kaasa ei toonud. Kevadele omaselt jäid energiahinnad Balti riikides stabiilseks ja püsisid madalal tasemel. Analüüsime peamisi tegureid, mis sellele kaasa aitasid.
2023. aasta II kvartalis mõjutasid Eestis elektrihinda oluliselt madalamad maagaasi hinnad, tavapärasest soojemad ja tuulisemad ilmad ning Soome Olkiluoto 3 tuumajaama ja naaberriikide hüdrojaamade elektritoodang. Kuna elektrihinnad sõltuvad kõikjal Euroopas paljuski gaasihinnast, siis kujunevad sügistalvised elektrihinnad sõltuvalt sellest, kuidas Euroopa gaasi varustamisega toime tuleb.
Maikuu esimeses pooles langes maagaasi hind viimase kahe aasta madalaimale tasemele, Euroopa gaasihoidlad on üle ootuste kõrgel tasemel täidetud ning kevadine päike on koos lisanduvate tuuleenergia tootmisvõimustega aidanud elektrihinna tuua alla 10 sendi kilovatt-tunni eest. Ometi viitavad kõik märgid, et energiakriisi ei saa me kohe lõppenuks kuulutada.
Elektri börsihind on langenud mõistlikule tasemele, maagaas on kallim kui paar aastat tagasi, ent viimase aasta võrdluses siiski talutava hinnaga. Milliseks kujunevad energiahinnad tuleval talvel, sõltub suuresti sellest, milline saab olema ees ootav suvi.
Möödunud nädalal mõnel tunnil nulli langenud hinnad ei tähenda, et Euroopa oleks energiakriisi lõplikult seljatanud. Olkiluoto 3 tuumajaama käivitumine ja uute tuuleparkide valmimine toob meie hinnapiirkonda küll leevendust, ent musta stsenaariumi korral võib järgmine talv kujuneda keeruliseks.
Euroopa riigid otsivad viise, kuidas samaaegselt suurendada roheenergia osakaalu ja oma energiasõltumatust. Märkimisväärse sammu astus Soome, kes soovib 2030. aastaks rajada 6 gigavati jagu meretuuleparke.
Naftakartelli OPEC nädalavahetusel tehtud otsus toornafta tootmist piirata tuli turgudele üllatusena ja naftahind kerkis esmaspäeval 6% 85 USD/bbl tasemele. Analüütikute sõnul võib selle otsuse püsimajäämine viia naftahinna aasta lõpuks kuni 110 USD/bbl tasemele. Selline naftahinna tõus tõmbaks endaga paratamatult kaasa ka gaasihinna.
Elektrihind langes eelmisel nädalal keskmiselt 54,7 euroni megavatt-tunni eest, millist nähti viimati 2021. aasta kevadel. Suurimaid teeneid selles on täisvõimsusel töötaval Olkiluoto 3 tuumajaamal, soojal ja sademerohkel ilmal ning kütusehindade langusel.
Venemaa energiasõda Euroopa vastu tõstis piirkonna üheks olulisimaks gaasitarnijaks Norra, kes jääb prognooside järgi sellesse rolli veel aastateks. Sügisel toimunud gaasitoru Nord Stream plahvatuste järellainetusena viiakse energiajulgeoleku tagamine järgmisele tasemele ning kriitilist energiataristut hakkavad valvama NATO jõud.
Elektri börsihind püsib tänu kütteperioodi lõpule, tuulistele ilmadele ja gaasivarude kõrgele täituvusele madalamal tasemel kui Eesti universaalteenuse hind. Universaalteenuse tootmishinna määrab Konkurentsiamet, suurima mõjuga komponendiks on kõrgele tõusnud CO2 kvoodihind.
Oled Enefiti loodud energiatarkuse saidil, kus jagame ajakohast infot energiamaailmas toimuva kohta ja aitame teha paremaid energiaalaseid otsuseid. Ootame teie küsimusi ja teemade ettepanekuid e-posti aadressil blog@energia.ee
