Energiaturu ülevaade 11.04.2023: Algas võidujooks Läänemere tuulepotentsiaali kasutamisele

Euroopa riigid otsivad viise, kuidas samaaegselt suurendada roheenergia osakaalu ja oma energiasõltumatust. Märkimisväärse sammu astus Soome, kes soovib 2030. aastaks rajada 6 gigavati jagu meretuuleparke.

HinnapiirkondKeskmine börsihindMuutus (eelmine nädal)
Eesti86,5 eur/MWh+19,4%
Läti86,5 eur/MWh+19,4%
Leedu87,0 eur/MWh+15,1%
Soome82,8 eur/MWh+36,6%

Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 86,5 €/MWh (+14,1 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige kallim oli elekter möödunud kolmapäev hommikul kell 8, mil megavatt-tunni eest tuli tasuda 148 eurot. Odavaim tunnihind 42,88 €/MWh oli laupäeval, 8. aprillil kell 1.00 öösel.

Elektrihind kerkis möödunud nädalal kogu Baltimaade ja Soome hinnapiirkonnas. Peamiselt mõjutas seda kütusehindade tõus ja kohati kuni 65% väiksem tuuleenergia toodang. Testrežiimil Olkiluoto 3 töötas osa möödunud nädalast vähendatud koormusel, kuid on nüüd tagasi maksimaalsel võimsusel. Nädala keskmine maagaasi hind jäi tasemele 46,4 €/MWh, mis on eelneva nädalaga võrreldes 3,5 euro võrra kallim.

Võidujooks Läänemere tuulepotentsiaali kasutamisele on alanud

Euroopa kontekstis oli jätkuvalt oluliseks mõjuriks Prantsusmaal kestvad streigid pensionireformide vastu, mistõttu mõned jaamad töötasid piiratud võimsusega.

Roheenergia hulk Läänemere piirkonnas peaks kümnendi lõpuks märkimisväärselt kasvama ainuüksi Soome panuse tõttu. Riigiettevõte Metsähallitus kuulutab sel ja 2024. aasta alguses välja hanke viie uue meretuulepargi rajamiseks koguvõimsusega 6 gigavatti. Tuulepargid peaksid valmis olema aastaks 2030. Esimese sarnase oksjoni korraldas Metsähallitus eelmise aasta lõpus, mil enampakkumisel oli 1,3 gigavati jagu meretuulepargi tootmisvõimsust Vaasa lähistel ja mille võitis Rootsi arendaja Vattenfall. Kokku on hetkel Soomes planeerimisel 13 gigavati jagu meretuuleparke. Täna töös olevate meretuuleparkide maht on veel aga suhteliselt väike 73 megavatti.

Võrdluseks maismaal on Soomes elektrit tootmas 5,5 gigavati jagu tuulikuid. Kasumlikkuse mõttes on esimesed meretuulepargid arendajatele kõige ahvatlevamad, kuna saavad teenida elektriturult kõrgemat hinda. Kuna tuul puhub Läänemeres üldjuhul kõigile sarnaselt, siis iga järgnev tuulepark hakkab keskmist elektrihinda ja seega ka teenitavat tulu allapoole tooma. Järjest parke juurde rajades võib mingil hetkel tekkida ka elektri ülepakkumine, see aga avaks ukse uutele salvestustehnoloogiatele nagu näiteks akud, hüdropumbad või vesiniku elektrolüüsimine.

OPECi otsus hoiab nafta hinna üleval

Naftakartelli OPEC+ üllatuslik uudis tootmise vähendamise kohta ehmatas finantsturge ja surus nafta hinna selle aasta kõrgeimale tasemele 85 dollari juures barreli kohta, ent selle sammu pikaajalise mõju kohta on turuosalised eri meelt. Kui mitmed pangad tõstsid toornafta hinnaprognoosi aasta lõpuks 100 dollarini barreli kohta, siis paljud kauplejad arvavad, et kiratsev maailmamajandus hoiab hinnatõusu tagasi ning tarbimine siiski ei taastu oodatud kiirusel.

OPEC+ piirab tootmist alates maikuust, mis tähendab, et selle mõju nafta pakkumisele avaldub alles aasta teises pooles. Ühest küljest kulmineerub siis Ameerika Ühendriikide suvine puhkusesõitude aeg ning Hiina majandus peaks täisjõul avanema. Kauplejate arvates ei pruugi aga OPEC+ tarbimise kasvus kindel olla, sest suure nõudluse puhul oleks tootmise vähendamine ebamõistlik samm. Nii OPEC+ otsuse kui USA varude vähenemise tõttu kerkis toornafta hind kolmandat nädalat järjest, olles nüüd 26% kõrgem madalseisust märtsi keskel, mil hinda mõjutasid ärevust tekitanud uudised pangandusmaailmast.

Euroopa CO2 heide vähenes vastupidiselt ootustele

Euroopa CO2 turul osaleva tööstuse CO2 heide vähenes möödunud aastal aastavõrdluses ligi 1,2%. See tuli analüütikutele üllatusena, sest oodati pigem väikest tõusu, kuna kõrge gaasihinna tõttu hakkasid möödunud aastal paljud kivisöejaamad gaasijaamade asemel taas elektrit tootma. CO2 heide kivisöejaamadest on võrreldes gaasijaamadega aga kaks korda suurem. Sellele vastukaaluks üllatas oluliselt suurem CO2 heitmete vähenemine muus CO2 turu alla kuuluvas töötlevas tööstuses Euroopas. Nii vähenes rasketööstuse CO2 heide aastabaasil näiteks ligi 8%.

CO2 nädala keskmine hind on 96 €/t (+6 €/t võrreldes eelmine nädalaga). Heitmekvoodi hind kasvas kolme nädala kõrgeimale tasemele, jätkates viimase perioodi kasvutrendi. Tõusutrendi peamisteks põhjusteks on aprilli lõpus saabuv tööstuse möödunud aasta CO2 heitekvootide lunastustähtaeg. Need, kel veel vajalik arv nn EUA kvoote koos pole, saavad neid veel turult juurde osta.

Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul kuni 266 MW. Maikuuni kestvas hoolduses on Eesti elektrijaama 3. energiaplokk ning septembrini vältavas aastahoolduses 4. energiaplokk.

Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimsustest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.

Olavi Miller, Eesti Energia turuanalüüsi strateeg

Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.

Jaga seda postitust

Seotud teemad

Efektiivne ettevõtlus

Säästlik energiatarbimine algab nutikalt valitud lahendustest

Tõusnud maksudest ja kõikuvast elektriturust tingituna seisavad paljud Eesti ettevõtjad küsimuse ees, kuidas tarbida targalt ja vähendada elektrikulusid. Kokkuhoid algab läbimõeldud ja nutikalt valitud lahendustest. Nutikalt valitud lahendused on sellised, mis on individuaalsed, loovad väärtust ja toovad ettevõttele kasu. 

Loen edasi »