Energiaturu ülevaade 28.03.2023: Testrežiimis töötav Olkiluoto 3 aitab elektrihinna all hoida

Elektrihind langes eelmisel nädalal keskmiselt 54,7 euroni megavatt-tunni eest, millist nähti viimati 2021. aasta kevadel. Suurimaid teeneid selles on täisvõimsusel töötaval Olkiluoto 3 tuumajaamal, soojal ja sademerohkel ilmal ning kütusehindade langusel. 

HinnapiirkondKeskmine börsihindMuutus (eelmine nädal)
Eesti54,7 eur/MWh-26,1%
Läti56,2 eur/MWh-25,0%
Leedu56,2 eur/MWh-25,0%
Soome46,0 eur/MWh-26,7%

Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 54,7 €/MWh (-19,3 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige kallim oli elekter möödunud esmaspäeva õhtul kell 20, mil megavatt-tunni eest tuli tasuda 154,14 eurot. Odavaim tunnihind, 1,78 €/MWh oli laupäeval, 25. märtsil kell 5.00. Viimati oli nädala keskmine elektrihind sel tasemel 2021. aasta mais. 

Peamiselt mõjutas meie piirkonna elektrihinda täisvõimsusel töötanud Olkiluoto 3 tuumajaam, soe ja sademerohke ilm ning kütusehindade langus. Praeguste plaanide järgi algab Olkiluoto 3 regulaarne elektritootmine 17. aprillil ja kuni selle ajani toimub täisvõimsusel testimine, kus toodetud elekter samuti turule müüakse. Sel laupäeval naaseb turule ka Rootsis asuv 1130 MW võimsusega Ringhals 4 tuumajaam. 

Euroopa Liidu gaasihoidlate täituvus on 55,8 protsenti, mis on kaks korda kõrgem eelmise aasta sama aja tasemest. Just hea varude tase ja leebemad ilmaprognoosid toetasid gaasi turuhinnalangust 41,2 euroni megavatt-tunni eest (-3,6 eurot võrreldes eelneva nädalaga). 

Euroopa Komisjon soovib gaasinõudluse piirangut pikendada järgmisele aastale 

Kui eelmisel nädalal sai rõõmustada esimese kevadsooja üle, siis aprilli algus kostitab tervet Euroopat tavapärasest jahedama ilmaga. Maxar Technologies’i prognoosi järgi on selle nädala alguse temperatuurid keskmiselt 5-8 kraadi keskmisest madalamad ning jahedamad ilmad jäävad püsima tõenäoliselt järgmise nädala lõpuni. 

Euroopa Komisjon soovib hoida erakorralist eesmärki vähendada liidu gaasinõudlust 15% kuni 2024. aasta märtsini, et tagada Venemaa gaasivoogude püsiva vähenemise tõttu järgmise talve tarned. Kuigi suures pildis on soodsam gaasihind positiivne, võib selle jätkuv langemine tuua kaasa uued väljakutsed. Nimelt tõrjuks veelgi soodsam gaas turult täielikult söejaamad, mis omakorda tähendab hüpet nõudluses gaasijaamades toodetud energia järele. Rahvusvahelisel turul on oluliselt vähenenud ka nõudlus kivisöe vastu. Eriti mõjutab see Lõuna-Aafrika vabariiki ja Kasahstani, mille tooraine ei pääse enam Euroopa turule. 

Sõjaeelsele tasemele langenud gaasihind soodustab tööstussektorit end taas käivitama. Nii Hollandi, Hispaania kui Prantsusmaa tööstussektori gaasitarbimine liikus veebruaris tõusvas joones. Peamiselt olid nõudluse kasvu taga rafineerimistehased, kellel on tooraine vahetamine tagasi maagaasi peale lihtsam. Tööstussektori elavnemine aga võib raskendada Euroopa Komisjoni tarbimise vähendamise eesmärkide täitmist. Rootsi panga SEB hinnangul võib tarbimise suurenemine ja Venemaa torutarnete täielik katkemine gaasi hinna viia taas üle 100 euro megavatt-tunni kohta. Sama on prognoosinud ka Euroopa suurimaid gaasikauplejaid Vitol Group.  

Energiakriisi mõju tööstussektorile on olnud tohutu. Mullu septembris kukkus Hispaanias gaasitarve varasema aastaga võrreldes 40%. Rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) andmeil vähenes Euroopas keskmiselt tööstuse gaasikasutus 20%, kattes umbes pool kogu regiooni kokkuhoiust. Tänavu prognoosib IEA, et tööstus kosub umbes 10% võrra. 

Hoolimata LNG-vastuvõtuvõimekuse jõulisest kasvatamisest pole Euroopa olukord veeldatud maagaasi rindel siiski pilvitu ja sõltuvus Moskvast endiselt probleemiks. Ehkki torugaasi import Venemaalt on sisuliselt kokku kuivanud, oli Vene päritolu LNG sissevedu mullu rekordiline. Kui varem on soovist Moskva tarned lõpetada teavitanud Saksamaa, siis nüüd liitus selle initsiatiiviga ka Hispaania. 

CO2 turul oodatakse peatset kvootide pakkumise suurenemist 

Euroopa suurim Vene LNG ostja ärgitab nüüd importijaid Kremliga uusi tarnelepinguid mitte sõlmima, et kärpida riigi sõjamasina rahastust. Hispaania valitsus olla eelmisel nädalal saatnud LNG-d importivatele ettevõtetele vastavasisulise kirja, kuid tegemist on soovituse, mitte kohustusega ning selle mittejärgmisega sanktsioone ei kaasne. Ülesannet täita saab olema kahtlemata keeruline, sest mullu LNG-tarned Venemaalt Hispaaniasse kahekordistusid. Märtsi alguses kutsus ka Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson riike üles mitte sõlmima ega pikendama pikaajalisi LNG-ostu lepinguid Venemaaga.  

Ühendkuningriigi veeldatud maagaasi impordimahud võivad sel kuul tõusta enam kui 50%, kolme kuu kõrgeimale tasemele, kuna laevad suunatakse streiki tabanud Prantsusmaa terminalidest eemale. Streik mõjutab ka Prantsusmaa elektritootmist, kus energeetikatöötajate tööseisaku tõttu vähenes nt 20. märtsil võimsus 13,1 gigavati võrra, millest 4,5 gigavatti oli tuumaenergia. Päev varem oli tuumaenergiat üle 8 GW vähem, puudujääk osteti päevasiselt turult naabritelt, mille tulemusena Saksamaa päevasisene elektrituruhind kerkis ligi 8500 eur/MWh eest. 

Nafta maailmaturuhinnad langesid möödunud reedel 5 dollari võrra barreli kohta 75 USD tasemele pärast seda, kui Ameerika Ühendriikide energiaminister Jennifer Granholm ütles, et riigi strateegiliste varude täiendamiseks kulub veel aastaid. USA strateegiline naftareserv (SPR) müüs mullu turule rekordilises koguses naftat, et toona kõrgeks kerkinud hindu madalamaks tuua. Naftareservi tase on madalaim pärast 1983. aastat, kuid energiaministri sõnavõtt viitab, et vastupidiselt turu ootustele USA föderaalvalitsus suure ostjana turule nii pea ei naase. 

Venemaa lubas praegusele turuolukorrale viidates vähendada juunini päevast naftatoodangut 500 000 barreli võrra, kuid erilist mõju hindadele see uudis ei omanud.  

CO2 nädala keskmine hind oli 89,5 €/t (-1,2 €/t võrreldes eelmise nädalaga). Hind oli nädala sees võrdlemisi kõikuv, mille peamiseks põhjuseks oli mure pangandussektori pärast ja CO2 kvoodi alla käiva tööstuse vastavusostmine, et möödunud aasta heitmekogused lunastada.Turg ootab ka täpsemat ajakava, mil Euroopa Komisjon alustab tulevaste aastate kvootide ennaktempos turule pakkumist, et REPowerEU plaani rahastada. Komisjon peaks kava kohaselt CO2 kvootide pakkumist suurendama juba teises kvartalis. 

Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul kuni 162 MW. Järgmise esmaspäevani on aastahoolduses Eesti elektrijaama 5. energiaplokk. Möödunud nädala alguses läks maikuuni kestvasse hooldusesse Eesti elektrijaama 3. energiaplokk ning septembrini vältavasse aastahooldusse 4. energiaplokk. 

Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimsustest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest. 

Olavi Miller, Eesti Energia turuanalüüsi strateeg 

Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega. 

Jaga seda postitust

Seotud teemad

Hetkel oluline

Lugeja küsib: „Kuidas kujuneb elektrihind?“

Elekter ümbritseb meid kõikjal – nii tööl olles, tänaval jalutades kui koduseid toimetusi tehes. Kuna elektrihind mõjutab otseselt igakuist eelarvet, on igati loomulik, et inimesed tahavad teada, mille eest nad elektrit tarbides täpselt maksavad.

Loen edasi »