Energiaturu ülevaade 18.04.2023: Soodsad elektrihinnad ei tähenda energiakriisi lõppu

Möödunud nädalal mõnel tunnil nulli langenud hinnad ei tähenda, et Euroopa oleks energiakriisi lõplikult seljatanud. Olkiluoto 3 tuumajaama käivitumine ja uute tuuleparkide valmimine toob meie hinnapiirkonda küll leevendust, ent musta stsenaariumi korral võib järgmine talv kujuneda keeruliseks.

HinnapiirkondKeskmine börsihindMuutus (eelmine nädal)
Eesti40,2 €/MWh-53,5%
Läti40,2 €/MWh-53,5%
Leedu42,5 €/MWh-51,1%
Soome37,6 €/MWh-54,7%

Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 40,2 €/MWh (-46,3 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige kallim oli elekter möödunud teisipäeva õhtul kell 20, mil megavatt-tunni eest tuli tasuda 121,92 eurot. Odavaim tunnihind oli neljapäeval, 13. aprillil kell 3.00 öösel, mil elektrit sai börsilt tasuta.

2005. aastal ehitama hakatud Olkiluoto 3 tuumajaam sai valmis

Nädalases võrdluses langes keskmine elektrihind enam kui kaks korda, mida põhjustas kütusehindade langus ja soojem ilm. Terve nädala töötas Olkiluoto 3 tuumajaam, mis pärast 14 aasta pikkust hilinemist sai sel esmaspäeval ametlikult valmis ja hakkas kommertstingimustel elektrit tootma. Jaam omab märkimisväärset mõju Soome energiaturu jaoks, sest selle aastane toodang katab 14% Soome elektrivajadusest ning defitsiidi, mille tekitas elektriimpordi lõpetamine Venemaalt eelmise aasta veebruaris pärast viimase sõjalist kallaletungi Ukrainale. Kuna Soome uus tuumajaam on testrežiimis juba aasta algusest alates ligi maksimumvõimsusel töötanud, siis mõju elektrihinnale on juba hinnas sees ja suurt hinnaefekti ametliku valmimise väljakuulutamine üleöö ei tekitanud.

Saksamaa viis möödunud nädalal lõpuni plaani loobuda tuumaenergeetikast, kui lõplikult sulgeti riigi kolm viimast tuumajaama koguvõimsusega üle 4 gigavati. Mäletatavasti jaamade tööiga pikendati üle talve, et olla valmis juhuks kui talvel Euroopas gaas otsa saab. Viimased tuumajaamad andsid selle aasta esimese kolme kuu jooksul umbes 5% riigi elektritoodangust ning tuumaenergia moodustas eelmisel aastal vaid 6% Saksamaa energiatoodangust. Taastuvenergia osakaal võrdluseks, oli 44 protsenti.

Kui Euroopa pingutab energiasõltumatuse ja rohepöörde läbiviimiseks taastuvenergia arendustega, ei ole fossiilkütustel põhinev energiamajandus maailmast kuhugi kadumas. Kuigi India on pikaajaliselt seadnud endale ambitsioonikad süsinikuneutraalsuse eesmärgid, rahuldatakse akuutset energiadefitsiiti kivisöega. Järgmise aasta jooksul plaanitakse kuulutada välja söejaamade ehitus koguvõimsusega umbes 4,5 gigavatti ja suurendada söe kaevandmist koguni 48% võrra aastas. Paralleelselt räägitakse küll ka rohelise vesiniku tootmise plaanidest koos taastuva tootmisvõimsuse rajamisega, kuid need plaanid on abstraktsemalt sõnastatud.

Mõttekoja Ember arvutuste järgi võis elektritootmisel tekkiva süsinikdioksiidi hulk maailmas jõuda 2022. aastal oma tipuni ja tänu päikese- ning tuuleenergia hoogsale juurdekasvule hakata juba sel aastal vähehaaval vähenema. Emberi analüütikute sõnul on jõudnud kätte fossiilkütuste ajastu lõpu algus. Kuigi eelmisel aastal püstitati kivisöest energiatootmise kõigi aegade rekord, võiks emissioonide vähenemisele 2023. aastal kaasa aidata energiatarbimise piiramine ning tuuma- ja hüdroenergia kosumine, mis mullu said kannatada vastavalt hooldusprobleemide ja põua pärast.

Rahvusvaheline energiaagentuur (IEA) hoiatab, et naftakartelli OPEC+ otsus vähendada naftatootmist alates 1. aprillist 1 miljoni barreli võrra päevas, viib naftahinnad üles ja muudab kõrge inflatsiooni tõttu niigi raskustes olevate inimeste elu veelgi keerulisemaks. Saudi Araabia juhitava kartelli üllatuslik tootmise piirang sunnib agentuuri hinnangul aasta teises pooles naftareservidest võtma päevas 2 miljonit barrelit ja kallutab juba enne seda otsust defitsiidis olnud naftaturu veelgi rohkem kreeni.

Samal ajal peaks naftatarbimine maailmas kasvama 2 miljoni barreli võrra päevas ja jõudma uue rekordtähiseni 101,9 miljonit barrelit päevas. Suuremat osa kasvust veab Hiina, mille avanev majandus vajas IEA andmeil esimeses kvartali 1,2 miljonit lisabarrelit päevas.

Nädala keskmine gaasihind oli 42,6 €/MWh (-3,8 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Alanud nädalal on üle Euroopa oodata soojemat ilma, mis võib aidata kaasa nii soojavajaduse edasisele vähenemisele kui hoida Euroopa gaasihoidlate täituvust praegusel kõrgel tasemel. Järgmiseks nädalaks aga prognoositakse jahedamat ilma, mis langeb samale ajale Norra gaasimaardlate hooajaliste hooldustöödega. Sellest tulenevalt võib kuu lõpupoole tekkida gaasihindadele mõningane surve.

Piirang Venemaa LNG-le Venemaa tulusid ei vähendaks, küll aga tõstaks gaasi hinda Euroopale

Tulevat talve silmas pidades andis positiivse sõnumi Euroopa gaasivõrguoperaatorite võrgustik ENTSO-G, mille hinnangul suudab Euroopa Liit oktoobriks gaasihoidlad täita vähemalt 90% ulatuses. Seda isegi juhul, kui Venemaa torugaasi tarned täielikult lõpetab. Küll tuleb tagada teiste tarneallikate varustuskindlus. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on hoidlate täituvus ligi kaks korda parem, umbes 56% juures, kus juures ka viimase kuu ajaga on varud täienenud. ENTSO-G mudeli järgi ostaks Euroopa Liit sel suvel kolmandiku gaasist Norrast ja kolmandiku LNG-na erinevatest allikatest. 17% suudaks katta oma tootmine, 10% ostetaks Alžeeriast, 4% Kaspia mere piirkonnast ja 2% Liibüast.

Samas hoiatas ENTSO-G, et kui Venemaa katkestab täielikult torugaasi tarned ja Euroopat tabab oluliselt külmem talv, peaks Euroopa riigid keskmise tarbimisega võrreldes gaasikasutust vähendama 6-13%. Kui Venemaa peatab gaasimüügi, langeks tavapärase talve puhul varud 2024. aasta märtsiks 11% juurde, ent kui see juhtuks kombinatsioonis käreda talvega, jääks järgmiseks kevadeks varusid alles vaid 2%. Olukorda aitaks leevendada tarbimise vähendamine vähemalt 15% võrra, täiendavad LNG tarned ja Euroopa riikide koostöö vajaduste katmiseks seal, kus häda kõige pakilisem.

Energiafirma TotalEnergies tegevjuht Patrick Pouyanne hoiatas samuti, et viimase kahe aasta jooksul maagaasi hinnad kõrgustesse viinud kriis Euroopas ei ole kaugeltki lõppenud. Majandusliit seisab silmitsi tiheda konkurentsiga energia- ja soojatootmiseks vajaliku ressursi pärast. Euroopa peab hakkama koguma talvevarusid ajal, mil Hiina majandus peaks suurema hooga avanema, kuid samal ajal on teada, et veeldatud maagaasi pakkumine ei suurene oluliselt enne aastat 2026 kui valmivad uued LNG pakkumispunktid.

Viimastel kuudel on olnud juttu üle-euroopalisest Venemaa LNG impordikeelust. Analüütikute sõnul ei muudaks see tasakaalu turul. Ehkki Euroopa impordib sõjaeelse ajaga vaid 10% Venemaa torugaasist, püstitab Moskvalt ostetud LNG hulk rekordeid. Tänavu on Venemaa olnud Euroopa Liidu jaoks suuruselt teine LNG-ga varustaja ja mullu USA ning Katari järel kolmas. Monteliga kõnelenud analüütikute hinnangul on üldise impordikeeluni jõudmine äärmiselt keeruline ja riigipõhised keelud viiksid laevad lihtsalt järgmise riigi sadamasse. Kuna LNGd saab tankeritega liigutada üle maailma merede, siis täieliku embargo korral asenduks Kremli LNG pärast lühikest šokiperioodi mõne teise riigi omaga, mis tähendaks transporditeekonna pikenemise tõttu mõningast hinnakasvu Euroopas.

Veeldatud maagaasi hinnad Euroopasse langesid sel nädalal 21 kuu madalaimale tasemele tänu müüjate suurtematele allahindlustele, mille tingisid Euroopas suureneva ülekülluse tõttu tekkinud tihedam konkurents.

Samas vähendas katkestus Norra Aasta Hansteeni gaasiväljal Norra gaasivooge Euroopasse 17 miljoni kuupmeetri võrra päevas.

CO2 nädala keskmine hind oli 95,7 €/t (-0,3 €/t võrreldes eelmine nädalaga), püsides varasema nädalaga samal tasemel.

Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul kuni 118 MW. Maikuuni kestvas hoolduses on Eesti elektrijaama 3. energiaplokk ning septembrini vältavas aastahoolduses 4. energiaplokk.

Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimsustest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.

Olavi Miller, Eesti Energia turuanalüüsi strateeg

Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.

Jaga seda postitust

Seotud teemad

Efektiivne ettevõtlus

Säästlik energiatarbimine algab nutikalt valitud lahendustest

Tõusnud maksudest ja kõikuvast elektriturust tingituna seisavad paljud Eesti ettevõtjad küsimuse ees, kuidas tarbida targalt ja vähendada elektrikulusid. Kokkuhoid algab läbimõeldud ja nutikalt valitud lahendustest. Nutikalt valitud lahendused on sellised, mis on individuaalsed, loovad väärtust ja toovad ettevõttele kasu. 

Loen edasi »