Energiaturu väljavaade: Mida oodata sügise ja talve energiahindadelt?

Meie regiooni elektrihind sõltub peamiselt ilmastikust ja taastuvenergia toodangust, ülekandevõimsuste läbilaskevõimest, Põhjamaade hüdroelektri- ja tuumajaamade võimsuse kasutusest ning CO2 ja maagaasi hinnast.

Elektri hind turul tekib nõudluse ja pakkumise tulemusena. Piirkonna elektritootmist ja -hindu mõjutavad mitmed tegurid väljaspool meie koduturge, näiteks veetase Norra hüdroreservuaarides, piirkonna tuuleolud ning maagaasi turuhind.

2023. aasta II kvartalis mõjutasid Eestis elektrihinda oluliselt madalamad maagaasi hinnad, tavapärasest soojemad ja tuulisemad ilmad ning Soome Olkiluoto 3 tuumajaama ja naaberriikide hüdrojaamade elektritoodang.

Kuna elektrihinnad sõltuvad kõikjal Euroopas paljuski gaasihinnast, siis kujunevad sügistalvised elektrihinnad sõltuvalt sellest, kuidas Euroopa gaasi varustamisega toime tuleb.

Hetkeolukord näitab, et olukord on möödunud aastast oluliselt parem – talve hinnad võiksid tulla ca poole võrra odavamad kui mullu. Samas ei saa lubada, et kõrgeid tipuhindasid ei tule. Elektrihinnad tõusevad kõrgele kui gaasihind tõuseb suure nõudluse tõttu talve jooksul kõrgele ning tiputarbimise katmiseks tuleb gaasil töötavad elektrijaamad tööle panna.

Märgilise muutuse võrreldes eelmise aastaga on meie regiooni toonud Olkiluoto 3 tuumajaama lisandumine turule. See katab täielikult peale Ukraina sõda katkenud Venemaa elektriimpordi Soome. Täiendavalt on Soome lisandunud ka tuuleparke. Soome suurenenud elektripakkumine toob elektri hinnad meie regioonis küll allapoole, kuid kuna ülekandevõimsused on piiratud, siis kindlasti suureneb hinnavahe Soome ja Balti regiooni vahel.

Soodsaimat hinda pakuvad turule taastuvenergia ning tuumaenergia tootmisvõimsused, kuid talvenõudluse katmiseks neist ei piisa. Olenevalt gaasi hinnast on meie regioonis järgmine pakkuja kas gaasijaamad või Eesti Energia hübriidjaamad. Nende üks suuremaid sisendkulusid on CO2 kvoodi hind, mis täna liigub vahemikus 85-95 eurot/t. Kui jälgida EU CO2 kvoodi pakkumise poliitikat, siis võiks CO2 kvoodi hind ka umbes sellises vahemikus talv läbi püsida.

Sellest lähtuvalt võib järeldada, et kui Euroopas tuleb pehme talv, võiksid ka elektri hinnad jääda vahemikku 100-200 eurot. Kui aga gaasivarud hakkavad näiteks külmalaine tõttu oodatust kiiremini vähenema, siis hakkab gaasi hind kiirelt kerkima ja elektri hinnad võivad tõusta 200-300 euroni. Kui nõudlus läheb väga suureks, siis tiputundidel veel kõrgemalegi.

Olavi Miller, Eesti Energia turuanalüüsi strateeg

Jaga seda postitust

Seotud teemad

Efektiivne ettevõtlus

Säästlik energiatarbimine algab nutikalt valitud lahendustest

Tõusnud maksudest ja kõikuvast elektriturust tingituna seisavad paljud Eesti ettevõtjad küsimuse ees, kuidas tarbida targalt ja vähendada elektrikulusid. Kokkuhoid algab läbimõeldud ja nutikalt valitud lahendustest. Nutikalt valitud lahendused on sellised, mis on individuaalsed, loovad väärtust ja toovad ettevõttele kasu. 

Loen edasi »