Mida tähendab, et Eesti desünkroniseeritakse Venemaa elektrisüsteemist? Ja kas Eesti jääb siis elektrita?

Seoses Vene-Ukraina konfliktiga kuuleme järjest sagedamini, et Venemaa võib Baltimaad oma suurest sagedusalast lahti ühendada ehk desünkroniseerida. Teemat selgitab Enefit Connecti juhtimiskeskuse juht Hardi Puusepp.

Töö sagedusalast lahkumiseks on juba kaua käinud ning Venemaa sünkroonalast lahkumine on pikemalt ette plaanitud 2025. aastasse.  Seetõttu on Elering viinud Venemaa suuna võimsusvood juba praegu minimaalseks ning lisaks tugevdatakse ka Baltimaade vahelisi ühendusi. Kui ühendused Venemaaga katkevad, võib sageduse reguleerimise ajaks võimsuse defitsiit tekkida ja seetõttu võib piirkonniti ka elektrikatkestusi esineda.

On kokku lepitud, et katkestused ei saa mõjutada elutähtsa teenuse osutajaid. Võimsuse defitsiidi ajal on elekter neile tagatud ja sageduse langedes ei lülitata liine automaatselt välja. Kui pärast Venemaa sagedusalast eraldumist suudab Elering tootmist ja tarbimist tasakaalus hoida ning sagedus jääb 50 Hz juurde, ei pea kliendid elektrikatkestuste pärast muretsema. Probleemid võivad aga tekkida järskude muudatustega, nagu tootmise või tarbimise äkiline kadumine või lisandumine. Seda ohtu aitab maandada asjaolu, et pärast Venemaast eraldumist jääb Baltimaadele veel neli välisühendust (Soome – 2, Rootsi – 1 ja Poola – 1), kust on võimalik lisaenergiat saada.

Enefit Connecti juhtimiskeskus on selliseks olukorraks valmis ja piirab võimsust vastavalt Eleringi ette antud graafikule. Lisaks teeb Enefit Connect iganädalaseid alternatiivside kontrolle, et tavapärase sideühenduse kadumisel saaks kasutada optilist liini ning satelliittelefoni.

Niisiis pole Venemaast lahti ühendamise ehk desünkroniseerimise puhul elektrikatkestused välistatud. Kui saartalitluse tulemusena tekib Eestis võimsuse defitsiit ja energiasüsteemi toimimiseks peab tarbimist hakkama piirama ehk klientidele elektrikatkestusi tegema, siis toimub see kahetunniste rotatsioonide käigus. Kahe tunni vältel on elektrita ühed kliendid, kahe tunni vältel teised jne, kuniks elektrivõrgus on tarbijate jaoks jälle piisavalt tootmist. Soojuselektrijaama energiaploki külmkäivitus võib täisvõimsusel tootmiseni aega võtta ligi 20 tundi.

Kui Venemaa sünkroonalast lahkumine peaks toimuma erakorraliselt enne 2025. aastat, on Baltimaade energiasüsteemi võimalik Leedu kaudu Mandri-Euroopa sünkroonalaga ühendada 6–12 tunni jooksul.

Jaga seda postitust

Seotud teemad

Hetkel oluline

Energiavampiirid sinu kodus ehk millised kodumasinad tarbivad enim elektrit?

Tihti kipume suurenenud energiakuluga seostama liiga soojaks köetud tuba või kauaks põlema jäetud tulesid. Tegelikeks „süüdlasteks“ võivad olla hoopis kolmas grupp elektritarbijaid, mille peale esimese hooga tulla ei oskagi – ööpäevaringselt vooluvõrku ühendatud elektroonilised seadmed.