Kas minna universaalteenusele üle, kui praegune elektrihind on enam-vähem samal tasemel?

Konkurentsiameti kehtestatud universaalteenuse tootmishind on 15,4 s/kWh. Eesti Energia pakub klientidele universaalteenuse lõpphinda 19,24 s/kWh, millele lisandub kuutasu 1,99 eurot. Paljudel tarbijatel on aga tekkinud küsimus, mida teha siis, kui praeguse lepingu järgi kehtiv elektrihind jääb universaalteenuse hinnaga enam-vähem samale tasemele.

Kõigepealt aga universaalteenuse hinna kujunemisest. See ei ole neljaks aastaks fikseeritud, vaid võib ajas muutuda. Universaalelektri tootmishinnast moodustavad üle 75% muutuvkulud nagu CO2, keskkonnatasud, aktsiisid jm. Kui näiteks CO2 emissioonitasu oluliselt tõuseb või langeb, siis muutub vastavalt ka universaalteenuse tootmishind. Tootmishinnast sõltub aga see, millist hinda elektrimüüja tarbijale pakub.

Fikseeritud elektrihind vs. universaalteenuse elektrihind

Kõigil neil, kelle elektrileping on veel mõneks aastaks fikseeritud ning elektrihind jääb 20 s/kWh kanti, on mõistlik paar kuud oodata ning jälgida, kuidas universaalteenuse hind käitub, ning alles seejärel oma valikuid kaaluda.

Kui olemasolev fikseeritud hinnaga pakett lõpetada ning universaalteenusele üle minna, siis vanadel tingimustel pole võimalik fikseeritud paketile tagasi minna. Vormistada tuleb uus leping uute tingimustega. Universaalteenusega saab liituda ka hiljem, samuti on võimalik sellelt soovi korral lahkuda ning sõlmida uutel tingimustel fikseeritud hinnaga leping või börsihinnaga pakett.

Börsihind vs. universaalteenuse elektrihind

Börsihinnaga elektrit ostvatele tarbijatele on keerulisem soovitusi jagada, kuna börsihinna kujunemine sõltub paljudest erinevatest teguritest, sealhulgas nii geopoliitikast, elektrijaamade hooldus- ja remonditöödest kui ka ilmastikust. Prognoosid küll börsihinna langust ei näita, aga kui talv tuleb pehme, ilm tuuline ja/või sademeterohke, siis on lootust ka madalamale hinnale. Kahjuks ei saa seda mingi valemiga ette ennustada.

Seega on börsilt elektrit ostev tarbija alati seotud hinnakõikumistega: ühe tunni elektrihind võib olla väga soodne, teise oma aga kordades kõrgem. Lihtne järeldus on, et kui tarbimist oskuslikult juhtida, on börsipaketil ka eeliseid. Kui elektrit tarbitakse kõige rohkem aga kallimatel tiputundidel ehk hommikuti enne tööd ja õhtuti pärast tööd, siis võib olla mõistlikum universaalteenuse kasuks otsustada.

Kui võrrelda septembrikuu keskmist börsihinda universaalteenuse hinnaga ning võtta aluseks Eesti keskmine majapidamine, mille kuine elektritarbimine on 275 kWh, saame:

Septembrikuu keskmine börsihind oli 27,47 s/kWh

Elektrienergia osa arvel on u 75,5 eurot + kuutasu 1,99 eurot

Universaalteenuse hind on 19,24 s/kWh

Elektrienergia osa arvel on u 53 eurot + kuutasu 1,99 eurot

Kodutarbijate energiakulu hüvitised

Et kütteperioodile kindlama tundega vastu minna, kompenseerib riik osa kodukliendi elektrile, gaasile ja kaugküttele tehtavatest kulutustest, olenemata kehtivast paketist või energiamüüjast. Toetusmeetmed kehtivad 1. oktoobrist 2022 kuni 31. märtsini 2023 ning rakenduvad arvetel automaatselt, kliendina ei pea sa ise midagi tegema. Esimene hinnakompensatsiooniga arve tuleb oktoobrikuu eest ning jõuab postkasti novembris.

Kodutarbijale kompenseerib riik üle 8 s/kWh käibemaksuta elektrienergia hinnast kuni 5 s/kWh. Elektrienergia keskmise kodutarbija jaoks väheneb elektrienergia lõpphind meetme toel ca 21%.

Koos riikliku kompensatsiooniga kujuneb universaalteenuse elektri hinnaks 13,24 s/kWh:

Gaasi kodutarbija lõpphinnast kompenseerib riik 80% üle 80 €/MWh (käibemaksuta) ületavast kulust. Nimetatud hinna osa kompenseeritakse kuni 2,6 MWh tarbimise ulatuses ühes kuus.

Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse hinna leevendamiseks näeb toetusmeede ette üle 80 €/MWh (käibemaksuta) hinnaga soojuse kulu kompenseerimise 80% ulatuses. 

Energiakulu hüvitiste kohta loe täpsemalt siit.

Vaata ka Eesti Energia erinevaid elektripakette.

Jaga seda postitust

Seotud teemad

Hetkel oluline

Energiavampiirid sinu kodus ehk millised kodumasinad tarbivad enim elektrit?

Tihti kipume suurenenud energiakuluga seostama liiga soojaks köetud tuba või kauaks põlema jäetud tulesid. Tegelikeks „süüdlasteks“ võivad olla hoopis kolmas grupp elektritarbijaid, mille peale esimese hooga tulla ei oskagi – ööpäevaringselt vooluvõrku ühendatud elektroonilised seadmed.