Energiaturu ülevaade 19.12.2022: Uue nädala soojem ilm ja tuumajaama remondi lõpp Rootsis toob elektrihinnad allapoole

Eelmise nädala elektrihinnad püsisid varasema nädalaga võrreldes samal tasemel, kerkides täpselt nii palju, et saavutada kõigi aegade edetabelis kalliduselt kolmas koht möödunud augusti kahe rekordnädala järel. Uue nädala soojem ilm ja tuumajaama remondi lõpp Rootsis toob elektrihinnad allapoole. 

HinnapiirkondKeskmine börsihindMuutus (eelmine nädal)
Eesti362,7 eur/MWh+0,1%
Läti364,7 eur/MWh+0,6%
Leedu366,4 eur/MWh+1,1%
Soome347,4 eur/MWh+5,7%

Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 362,7 €/MWh (+0,3 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige odavam oli elekter pühapäeva õhtul kell 23 hinnaga 130,76 €/MWh ja kõige kõrgem teisipäeva õhtul kell 18, mil hind oli 665,01 €/MWh. Eelmisest nädalast kõrgem on elekter olnud vaid kahel puhul, lõppeva aasta augusti viimasel kahel nädalal. 
 
Nädala keskmine gaasi hind oli 131,2 €/MWh (+7,5 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga) ning Euroopa Liidu gaasihoidlate täituvus keskmiselt 84% (nädal varem 88%).  

Euroopa tööstus otsib gaasile alternatiive õlist 

Pehme ilm ja veeldatud maagaasi import on võimaldanud leevendada energiakriisi Euroopas, kuid lisaks neile kahele asjaolule on Bloombergi sõnul olulist rolli mänginud veel kolmaski: tööstustarbijate võimekus vahetada maagaas oluliselt odavama gaasiõli vastu. Rahvusvahelise energiaagentuuri IEA igakuise naftatururaporti järgi võimaldab gaasiõlile üleminek leevendada ettevõtete hirme järgmise talve gaasinappuse ees. Gaasiõli on diislitüüpi kütus, mida tööstusettevõtted kasutavad seadmete käitamiseks. Kolmandas kvartalis kerkisid selle tarned maailmas 520 000 barreli võrra päevas, ületades IEA hinnangul kõiki ootusi. 

Euroopa Liidu tööstussektori keskmine gaasitarbimine novembris langes aastases võrdluses 27%. Euroopa gaasitarbimine on hooajalistest normidest endiselt 3 TWh/päevas madalam ja seda hoolimata viimaste päevade külmast tingitud nõudluse tõusust. 

Euroopa jaoks on aga suur probleem see, et nii nagu on Venemaa olnud maagaasi peamiseks tarnijaks Euroopasse, nii tuleb ka suurim osa gaasiõlist Euroopasse Venemaalt. Suuruselt olulised, kuid Venemaast poole väiksemad tarnijad on olnud Saudi Araabia ja India. Et Venemaa naftatulusid piirata ja teda majanduslike võtetega sundida oma vallutussõda Ukraina vastu lõpetama on alates 5. veebruarist Euroopa Liit kehtestanud sanktsioonid, mis keelavad Vene päritolu naftatoodete impordi meritsi. Nende hulka kuulub ka diisel. See tähendab, et gaasiõli tüüpi kütust tuleb hakata hankima kaugemalt. 

Turg aga seab end uuteks piiranguteks valmis ja andnud diisliimpordile võimsa hoo. Ainuüksi detsembri esimese 10 päevaga jõudis Euroopa Liitu ja Suurbritanniasse 16 miljonit barrelit diiselkütust, mis peamiselt pärit küll juba Aasiast ja Lähis-Idast. Väljakutse on suur, sest näiteks selle aasta veebruaris pärines Euroopa Liitu ja Suurbritanniasse imporditud 1,1 miljonist diislibarrelist koguni üle 800 000 Venemaalt ja ka novembris oli viimase osakaal umbes 50%. 

Rahvusvahelise nõudluse kasv aga kajastub vahetult hindades. Nii kerkis IEA andmetel oktoobris Ameerika Ühendriikides diisli hind 50, Saksamaal 38 ja Hiinas 14 protsenti. Diisli maailmaturu hind sõltub palju sellest, milline on maailmamajanduse käik ja sellest tulenev nõudlus. Venemaa naftasaaduste sanktsioonid sunnivad Euroopat vedelkütuseid kaugemalt importima, mis kergitab diisli hinda meie tarbijate jaoks.  

Kuigi talv on kõige täiega alanud, on Euroopa energiasektori jaoks endiselt palju määramatust. LNG impordiga tuleb jätkata, et tagada gaasivarude piisav täituvus, külmalaine Aasias aga võib viia rahvusvahelisel turul LNG hinna kasvuni ja see jällegi soodustada kütuseliigi vahetamist. IEA raport sisendas ka optimismi, andes mõista, et üldiselt on Euroopa tööstussektor gaasikriisiga oodatust paremini hakkama saanud ja sügavaima majanduslanguse stsenaariumeid vältida suutnud. Samas hoiatab organisatsioon, et järgmine talv tõotab tulla veelgi keerulisem. 

Ka teiste analüütikute arvates on Euroopa esimeste talvekatsumustega hästi toime tulnud. Maagaasi hinnad on püsinud stabiilsed ja Kesk-Euroopa elektrihind tipust mõnevõrra alla tulnud. Balti- ja Põhjamaade regioonis on seis viletsam, sest külmalaine ja suurte tuumajaamade remontide tõttu on piirkond defitsiidis ning hinda teevad kallid gaasijaamad. Kui varasemal kahel nädalal tuli megavatt-tunni elektri eest maksta 350-400 eurot, siis möödunud nädalal küündisid hinnad stabiilselt 400-450 euroni. Sellest nädalast alates on loota elektrihinna mõningast langust kuna Rootsi võimas tuumajaam Oskarshamn 3 on remonditud ja tagasi turul ning saavutab paari päevaga täisvõimsuse 1400 megavatti.

Esmaspäevase seisuga oli seega Põhjamaade tuumavõimekusest 84 protsenti töös, koguvõimsusega üle 8 gigavati. Soodsamaid elektrihindasid aitab meie regioonis lähipäevadel teha ka veidi soojem ilm, mis kohe tarbimist vähendab. Lisaks Oskarshamnile olid eelmisel nädalal rivist väljas ka Olkiluoto 3 Soomes (1600 MW) ning Ringhals 4 (1130 MW) Rootsis. Olkiluoto 3 kohta andis operaatorettevõte käivitamiseks lootust jõulujärgseks nädalaks, kuid kommertstootmine algab kõige varem 6. veebruaril. 

Achema peatab tootmise veebruarini ja Baltikumi gaasibilanss paraneb 

Kui Kesk-Euroopa suurtööstuste raskustest on varasematel nädalatel palju räägitud, siis Baltimaade väljakutsetest vähem.  Esmaspäeval teatas Baltikumi suurim, Leedus paiknev väetisetootja Achema, et peatab oma tehases kõrgete gaasihindade tõttu ammooniumi tootmise kuni veebruarini. Juba alates septembrist oli Achema vähendatud võimsusega töös. Teade on tähelepanuväärne, sest tavaolukorras moodustab tema tarbimine veidi üle neljandiku kogu Baltikumi gaasitarbimisest, ulatudes näiteks 2021. aastal 12 teravatt-tunnini. Kui Achema gaasi ei tarbi, paraneb sel talvel oluliselt Baltikumi ja Soome gaasi tarnekindlus, eriti seni kuni Inkoo LNG kai ääres veel laevasid lisa toomas ei ole. 

Euroopas tervikuna hingatakse aga kergendanumalt kui veel nädala jagu tagasi, sest kardeti, et külmalaine viib energiadefitsiidi ja kontrollitud elektrikatkestusteni. Nende vältimises on olulist rolli mänginud LNG, mille import saavutas detsembri alguses rekordtaseme, kus püsib senini. Näiteks Suurbritannia kolm LNG-terminali pumpasid saareriiki tabanud lumetormi kiuste saareriigi gaasivõrku rekordilise koguse elektri ja sooja tootmiseks vajalikku kütust ning tööle hakkas esimene riiki mandri-Euroopaga ühendav gaasitoru. Prantsusmaad päästsid halvimast tuumajaamad, mis toodavad praegu 68-protsendilise võimsusega, kuna novembri keskel oli see võimekus vaid 52 protsenti.  

Toimetulekul on muidugi kõrge hind. Prognoositakse, et Suurbritannia põhivõrguettevõte peab elektritootjatele lühikese etteteatamisega käivitatavate reservjaamade töölepanemise eest maksma 1,75 miljardit eurot enam kui eelmisel talvel. Lõpuks tuleb need kulud kinni maksta aga tarbijail. Pinget jagub, sest Kesk-Euroopasse oodatakse peagi taas krõbedamaid temperatuure. 

Lähikuudel on kõige olulisemaks hinna mõjutajaks külmast tulenev nõudluse suurenemine, sest jaanuar ja veebruar on sesoonselt kõige külmemad talvekuud. Hinda mõjutavad lisaks veel tarbijate võime kokku hoida, tuuleolud ning tuumajaamade töökindlus. Kui muudest tootmisvõimsustest ei piisa, tulevad viimasena turule kõige kallima toodanguga gaasielektrijaamad, mis viivad elektrihinna kõrgele. Halvimal juhul, kui turutingimustes töötavatest jaamadest ei piisa, tuleb nõudluse katmiseks käivitada ka süsteemioperaatorite reservelektrijaamad, mille puhul tõuseb elektrihind maksimumtasemele ehk 4000 euroni megavatt-tunni kohta. Sellises olukorras on lohutuseks, et vähemalt Baltikumis ja Soomes peaks reservjaamade võimsus olema piisav ning elektrikatkestuste tõenäosus seega siiski väike olema. 

Koroonameetmeid leevendama valmistuv Hiina võib samuti Euroopa toimetulekut mõjutada. Maailma suurim gaasiimportija valmistub uueks aastaks tagama tänavusest suuremaid tarneid ja mahud võivad kasvada 7 protsenti, hindab Cnooc’s Energy Economics Institute. Lisaks mõjutab tarbimist riiki tabanud külmalaine ning torugaasi tarnete vähenemine Kesk-Aasiast. Mida rohkem vajab LNG-d Hiina, seda teravamaks kujuneb konkurents Euroopaga, eeskätt tarnete pärast Katarist ja Ameerika Ühendriikidest. Hiina LNG import langes sel aastal 20%, mis tõi kaasa 16 miljardi kuupmeetri lisakoguse Euroopa jaoks. 

Euroopa kliimapoliitika kokkulepped tähendavad CO2 hinna tõusu 

LNG taristusse ligi 10 miljardit eurot investeerinud Saksamaa avas sel laupäeval oma esimese LNG terminali Wilhemshavenis, mis suudab katta 6% Saksamaa gaasivajadusest. Tarned uue terminali kaudu algavad sel nädalal ning tarneleping on sõlmitud kümneks aastaks. Veel selle aasta sees peaks Saksamaal valmima täiendavalt kaks uut LNG terminali. Häid uudiseid jagus lisaks tuumajaamade käivitumisele ka Prantsusmaale, kus gaasi tarbimine vähenes perioodil augustist detsembrini  koroonaeelse aasta 2018 võrdluses 12,4%. 

CO2 nädala keskmine hind on 90,5 €/t (-1 €/t võrreldes eelmine nädalaga). Euroopa Liidu läbirääkijad leppisid ajutiselt kokku koguda kuni 2026. aasta augusti lõpuni ETSi turu stabiilsusreservist CO2 kvootide müügist 2 miljardit eurot. Kogutud raha kasutatakse kaudselt energiainvesteeringuteks mõeldud 20 miljardi euro suuruse toetuste paketi maksmiseks REPowerEU programmi osana. 

Liikmesriigid on jõudnud kokkuleppele ka maailma esimese suurema süsinikdioksiidi piirimaksu osas, mis hakkab kehtima 2026. aastast. Poliitikud leppisid kokku suurendada ka heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud tööstusharude heitkoguste vähendamise eesmärki 2030. aastaks, uus siht on 62 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle tulemusena lähiaastatel CO2 hinnatõus kiireneb. Tänane hind ei tohiks samas liialt kallineda, kuna turg on enamuse kokkuleppe sisust juba hinda arvestanud. 

Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimekusest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest. 

Olavi Miller, Eesti Energia turuanalüüsi strateeg 

Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega. 

Jaga seda postitust

Seotud teemad

Hetkel oluline

Energiavampiirid sinu kodus ehk millised kodumasinad tarbivad enim elektrit?

Tihti kipume suurenenud energiakuluga seostama liiga soojaks köetud tuba või kauaks põlema jäetud tulesid. Tegelikeks „süüdlasteks“ võivad olla hoopis kolmas grupp elektritarbijaid, mille peale esimese hooga tulla ei oskagi – ööpäevaringselt vooluvõrku ühendatud elektroonilised seadmed.