Päikesesalvestus kui investeering: kulud on suured, tulud veel suuremad

Ülemaailmselt tajutakse üha suurenevat vajadust puhtama ja säästlikuma energia järele ning päikeseenergia on selles vallas üks juhtivaid lahendusi. Tänapäeval on tõusnud päikeseenergiasse ja sellega koos salvestuslahendustesse investeerimine hinda ka eestlaste seas, pakkudes eeliseid nii tootjale kui tarbijale.

Mikk Tootsi, Eesti Energia päikeseenergia ja salvestuslahenduste teenusejuht​

Soetades päikesejaama koos salvestussüsteemiga, tuleb olla valmis, et tegu on keskmisest kulukama investeeringuga. Küll aga on päikesepaneelid püsiva ja kindla tootlusega ning hakkavad alates esimesest päevast raha tagasi tooma. Aasta lõikes on paneelidega võimalik elektrikuludelt kokku hoida kuni 70%. Sääst tekib lisaks võrgust ostmata jäävale elektrile võrgutasu, aktsiisi, taastuvenergia tasu ja käibemaksu arvelt, mis on tavatarbijale juba automaatselt elektriarve sisse kirjutatud.

Samuti saab paneelidega teenida tulu, müües toodetud energiat võrku olukorras, kus isikliku tarbimispunkti energiavajadus on kaetud ja paneelide poolt toodetud „üleliigne“ elektrienergia läheks muul moel kaotsi. Teine võimalus on kasutada turgu enda hüvanguks, salvestades toodetud energia akusse ja müües seda tagasi võrku ajal, mil hinnad börsil on tõusnud. Küll aga tasub meeles pidada, et paneelide tasuvust mõjutab otseselt kohapeal tarbitava ja võrku edastatava elektri osakaal – mida rohkem enda toodetud päikeseelektrit tarbimispunktis kasutust leiab, seda parem on ka tasuvus.

Aku on lisaväärtus, mis kiirendab päikesejaama tasuvust

Üldjoones tasub hästi projekteeritud päikesejaam end ära kümne aastaga. Olemasolev salvestuslahendus kiirendab seda protsessi veelgi, suurendades omatarbimise osakaalu tarbimispunktis vähemalt 20%. Lisaks vabadusele kasutada toodetud energiat millal iganes soov, tekib niimoodi veelgi suurem sääst võrgust ostetava elektri ja sellega kaasnevate tasude arvelt.

Näiteks keskmine eramu, mis tarbib kohapeal 75% oma toodetud elektrist, säästab võrgutasude ja maksude pealt ligikaudu 600 eurot aastas. Sellele lisandub täiendavalt võit elektrihinnalt. Suurema tootmise ja tarbimise puhul võib sääst küündida isegi tuhandete eurodeni.

Aku kasutegur ilmnes eriti hästi juulikuus, kui elektrihind oli tugevas miinuses. Kellel oli energiasalvesti kodus olemas, see sai odava hinnaga elektrit võrgust otse akusse salvestada, et seda endale sobival ajal kasutada või hiljem turul kallima hinnaga maha müüa. Kusjuures energiasalvesti kasutamiseks ei ole ilmtingimata vajalik päikesepaneelide olemasolu. Küll aga on koos päikesepaneelidega sääst kõige suurem.

Investeering aastakümneteks

Päikesepaneelide eluiga on üsna pikk. Keskmiselt kulub 25 aastat enne, kui paneelid hakkavad oma võimsust märgatavalt kaotama. Kui paneelide visuaalne ja tehniline seisukord on hea, pole neid tarvis 25 aasta möödudes välja vahetama hakata. Küll aga tuleb arvesse võtta, et nende võime päikesevalgust neelata ja seda elektrienergiaks muundada ajas väheneb.

Tulles tagasi üldise tasuvusaja ja omatoodangu tarbimisest tingitud säästu juurde, tähendab see, et päikesepaneelid on võimelised omanikule kasumit tootma keskeltläbi 15 aastat. Kusjuures väljaminekud on selle aja jooksul võrdlemisi minimaalsed. Päikesepaneelid reeglina suurt hooldust ei nõua, kuna meie piirkonnale omased tuulised ja vihmased ilmastikutingimused hoiavad neid aasta läbi piisavalt puhtana.

Süsteemi pika eluea tagamiseks on siiski soovituslik teatava regulaarsusega nii päikesepaneelide kui aku seisukorda visuaalselt kontrollida ning eemaldada ettevaatlikult mustus, mis on seadmetele kogunenud.

Innovatiivsed oleviku- ja tulevikulahendused

Tehnoloogia arenedes tulevad turule järjest tõhusamad paneelid, paremad salvestuslahendused ning nende kõrval ka rakendused, mis lubavad kogu tootmisprotsessi hõlbustada.

Juba täna on võimalik näiteks Eesti Energia äpi läbi lisaks isiklikule tarbimisele päikesejaama tootlikkust ja müügiinfot reaalajas jälgida. Salvestite puhul on olemas uuenduslikud rakendused, mis võimaldavad läbi mobiiltelefoni salvestussüsteemi tööd manuaalselt juhtida. Sellised äpid võtavad arvesse majapidamise tarbimisharjumusi, päikesepaneelide toodangut ning energiaturul toimuvat, et saavutada suurim võimalik kasu.

Tulevikus on Eesti Energia pakutavatele akulahendustele lisandumas ka unikaalne targa juhtimise funktsioon, mis jälgib automaatselt päev ette elektrihinda ning prognoosib päikeseenergia toodangut ja majapidamise tarbimist, optimeerides nii veelgi võimalikku hinnavõitu. Meie unikaalne juhtimisalgoritm on kohanemisvõimeline ja ei vaja pidevat käsitsi seadistamist. Uue lahenduse abil saab elektritootja kindel olla, et salvesti kasutamine tagab alati suurima kokkuhoiu.

Abiks on toetused

Huvi päikesepaneelide ja salvestuslahenduste vastu eestlaste seas püsib. Seda näitavad nii Elektrilevi andmed, mille kohaselt on Eestis tänaseks üle 19 000 päikeseenergia tootja kui ka Kredexi toetuse taotlejate hulk. Viimasega on võimalik kokku hoida 30% lahenduse maksumusest. See tähendab, et piltlikult saab toetuse abil päikesepargile tasuta salvestuslahenduse juurde lisada. 2023. aasta jooksul on Kredexilt oodata ka uut toetusmeedet, mis on loodud spetsiaalselt energiasalvestitele.

Salvestuslahenduse algusest lõpuni paigaldamisele ja dokumentide vormistamisele kulub üldjuhul paar nädalat kuni mõni kuu. Lisades sellele päikesepaneelide lahenduse, võib kogu protsess aega võtta kuni pool aastat. Just seetõttu ongi sügis õige aeg, mil päikeseelektrijaama rajamisega alustada, kuna nii valmib see täpselt õigeks ajaks – kevadeks, mil tootlikkuse kõrgaeg alles algab.

Jaga seda postitust

Seotud teemad

Hetkel oluline

Päikesepark soodsalt koju! Parim aeg paneelide paigaldamiseks on nüüd ja praegu

Kas teadsid, et päikesepaneelid on parim ja lihtsaim viis oma ökoloogilist jalajälge vähendada ning samal ajal hoida kokku elektrikuludelt. Täna on selle lahenduse kasuks otsustanud üle mitmetuhande Eesti Energia kliendi. Kui tavaliselt hakatakse paneelidele mõtlema suve eel, siis tegelikult tuleks paigaldustöödega alustada juba sügisel.

Elektriohutus

Elektririketest põhjustatud tulekahjud: millised on suurimad ohukohad meie kodudes?

Igal aastal tuleb ette õnnetusi ja tulekahjusid, mis on tingitud elektripaigaldiste või -seadmete valest kasutamisest, nende puudulikust hooldamisest või hooldamata jätmisest. Eriti aktuaalne on teema peale pikka suve, mil võetakse taas kasutusele elektriradiaatorid, soojapuhurid jms. Selgitame, millised on suurimad ohukohad ja mida saad sina teha, et tuleõnnetusi ära hoida.