Miks on mul üks elektrihind, aga naabril hoopis teine? Ehk kuidas kujuneb fikseeritud elektrihinna pakkumine

Esmalt aga mõistest. Fikseeritud elektrihind tähendab seda, et klient ja elektrimüüja lepivad kokku elektri kilovatt-tunni hinnas ning see ei muutu kogu lepinguperioodi vältel. Teisisõnu, elektrihind on mingiks kindlaks ajalõiguks fikseeritud ja kliendil on võimalik elektrile tehtavaid kulutusi täpselt ette planeerida. Näiteks Eesti Energia rohkem kui 475 000 kodukliendist on fikseeritud hinna kasuks otsustanud u 62%.

Siiski tekitab ka fikseeritud elektrihinna puhul küsimusi see, miks pakub üks ja sama elektrimüüja mulle üht, kuid naabrile teist hinda ning mis põhjusel see ajas muutuda võib.

Fikseeritud elektrihinna kujunemist mõjutavad järgmised põhikomponendid:

1. Elektritarbija harjumused ehk kui pikaks ajaks ta soovib elektrihinda fikseerida ning kui suur on eeldatav tarbimise maht (prognoositakse varasema elektritarbimise põhjal).

2. Kuna elektrimüüja ostab ka kliendi jaoks elektri turult ette, siis mõjutab hinda see, mis parasjagu börsil toimub. Kui börsihinnad tõusevad, siis tõusevad ka need hinnad, millega elektrimüüja elektrienergiat ette ostab ning mis hinnaga ta seda kliendile edasi müüb.

3. Riskid, mida elektrimüüja pakutav fikseeritud hind peab maandama:

  • Prognoositud elektri tarbimismaht ja tegelik tarbimismaht ei kattu. Näiteks elektrimüüja prognoosib kliendi tarbimismahuks 500 kilovatt-tundi kuus, kuid tegelik tarbimine on 600 kilovatt-tundi. See tähendab, et müüjal tuleb elektribörsilt turuhinnaga 100 kilovatt-tundi juurde osta ning see enda kuludest katta.
  • Kõiki elektrilepinguid tuleb ka elektriturul ehk -börsil teenindada. Elektriturul käib kauplemine päev ette. Seda, kui palju üks või teine klient järgmisel päeval elektrit tarbib, ei suuda 100% täpsusega keegi ette näha. Üle- või puudujääv elektrienergia arveldatakse süsteemioperaatori (Eestis Elering) turul, kus tekib hinnavahe turul müüdava elektri hinnaga. Selle riski võtab elektrimüüja enda kanda.
  • Lepingusse on sisse hinnastatud ka kliendi profiilikulu. See tekib olukorras, kus klient tarbib kallimatel tundidel rohkem elektrit ja odavamatel tundidel vähem elektrit. Sellegi riski katab elektrimüüja.
  • Elektrihinna pakkumise ning lepingu sõlmimise vahelisel perioodil võib elektri kokkuostu hind muutuda. Näiteks saab klient pakkumise 15 senti kilovatt-tunni eest ning pakkumine kehtib kolm päeva. Mainitud aja jooksul võib elektri kokkuostu hind muutuda ning tõusta näiteks 18 sendini kilovatt-tunni eest. Kui klient otsustab kolme päeva jooksul lepingu sõlmida, siis tuleb elektrimüüjal see hinnavahe kinni maksta.
  • Klient lõpetab elektrilepingu enne tähtaega. Elektrimüüja jaoks on tegemist riskiga sel juhul, kui lepingu lõppemise hetkeks on elektri turuhind langenud ning tal tuleb kallimalt ostetud elekter odavamalt turule tagasi müüa. Seepärast rakendataksegi osade fikseeritud hinnaga elektripakettide juures lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu, mis sõltub aastasest elektritarbimise mahust ning lepingu ülesütlemise ajahetkest.
  • Risk, mis tekib, kui klient ei täida võetud kohustusi ning jätab elektriarved maksmata.

4. Elektrimüüja mõistlik kasumimarginaal, mis katab teenuse osutamisega seotud kulud.

Kokkuvõtteks. Igale tarbijale tehtav fikseeritud elektrihinna pakkumine oleneb tarbitavast elektrienergia kogusest ning lepinguperioodi pikkusest, elektri kokkuostu hinnast elektribörsil, elektrimüüja riskidest ning mõistlikust kasumimarginaalist. Osa neist komponentidest erineb iga tarbija jaoks ning seetõttu on ka fikseeritud elektrihinna pakkumine klienditi erinev.

Jaga seda postitust

Seotud teemad

Hetkel oluline

Energiavampiirid sinu kodus ehk millised kodumasinad tarbivad enim elektrit?

Tihti kipume suurenenud energiakuluga seostama liiga soojaks köetud tuba või kauaks põlema jäetud tulesid. Tegelikeks „süüdlasteks“ võivad olla hoopis kolmas grupp elektritarbijaid, mille peale esimese hooga tulla ei oskagi – ööpäevaringselt vooluvõrku ühendatud elektroonilised seadmed.