Kaheksa olulist teadmist energiamaailma kohta

Õhus on jätkuvalt elektrit. Alljärgnevad mõtted on kirja pandud selleks, et pinget maandada ning arusaama suurendada.

1. Universaalteenust keegi vägisi peale ei sunni

Elektrimüüja viib või on viinud automaatselt universaalteenusele üle ainult need kodutarbijad, kelle elektrihind on universaalteenuse omast kõrgem.

Kui tarbija on saanud universaalteenuse pakkumise, kuid ei soovi seda vastu võtta, siis tuleb elektrimüüjat teavitada. Samamoodi võib universaalteenusega igal ajal liituda.

2. Elektrihind ei tule niisama laest

Laias laastus on iga tarbija valinud ühe kolmest: kas börsihinnaga, fikseeritud hinnaga või universaalteenuse elektri.

Börsielektri hind kujuneb turul, kus elektrimüüjad pakkumisi teevad. Hind on odav, kui taastuvatest allikatest (päike, tuul, vesi, tuum) tulev energia katab elektritarbimise. Kui taastuvenergiast jääb väheseks, pääsevad turule kivisöest, põlevkivist ja gaasist tootvad elektrijaamad. Kõrgete keskkonnanõuete tõttu on neis toodetud elekter kordades kallim ja see viib ka elektri börsihinna üles.

Fikseeritud hinnaga elektrit ostvaid tarbijaid börsi igapäevane kõikumine ei mõjuta. Elektri eest tasutakse hinda, mis kokku lepitud perioodi jooksul ei muutu. Küll aga – kui elektri börsihind on kõrge, on seda ka elektri kokkuostuhind, mistõttu pakuvad elektrimüüjad praegu palju kallima hinnaga fikseeritud elektrit, kui tarbijad tahaksid.

Universaalteenust reguleerib riik ning elektri tootmishinna kinnitab Konkurentsiamet. Iga elektrimüüja lisab tootmishinnale põhjendatud kulud, mõistliku ärikasumi ning käibemaksu. Paljude tarbijate meelehärmiks ei paku universaalteenus odavat elektrit. Nii on, sest riigi tellimuse järgi toodetakse universaalelektrit põlevkivijaamades, mis on teadupärast ülikõrgete keskkonnamaksudega seotud. Kuna tootmishind on muutuv, võib ka universaalteenuse hind ajas erineda.

3. Elektripaketi valik sõltub tarbimisharjumustest

Otsuste tegemisel võiks lähtuda neist punktidest:

  • Kui praegune elektrihind on fikseeritud alla universaalteenuse hinna, siis on mõistlik sellega kuni lepinguperioodi lõpuni jätkata ja energiakulu kindlalt kontrolli all hoida.
  • Kui praegune fikseeritud elektrihind on universaalteenuse hinnaga enam-vähem tasemel, siis tasub paar kuud oodata ja jälgida, kas universaalteenuse hind tõuseb või langeb, ning seejärel valik teha.
  • Kui ei suuda otsustada, kas jätkata börsielektri ostmist või mitte, tuleb tarbimisharjumustele mõelda. Kui kodust elektritarbimist saab suunata odavama hinnaga tundidele, on börsist kasu. Kui elektritarbimise juhtimine ei ole võimalik, annab universaalteenus hinnakindluse.

4. Elektribörsist on rohkem kasu kui kahju

Eesti katab suure osa oma elektritarbimisest ise, kuid mitte kogu tarbimist. Osa nõukogude aja tootmisvõimsusi on oma aja ära elanud ja need on kinni pandud. Taastuvenergia üksusi on küll juurde tulnud, aga mitte piisavalt. Puudujääki aitavadki katta riikidevahelised elektrit transportivad kaablid.

Kui tuleme börsilt ära, ei jäta naaberriigid sellele vastamata. Kui ise ei panusta, siis miks peaks teised riigid meid puudujäägi korral elektriga varustama või näiteks Läti meie maagaasi enda hoidlas talletama?

5. Riik toetab kodutarbijaid selgi talvel

Riik kompenseerib osa kodukliendi elektrile, gaasile ja kaugküttele tehtavatest kulutustest, olenemata kehtivast paketist või energiamüüjast. Toetusmeetmed kehtivad 1. oktoobrist 2022 kuni 31. märtsini 2023 ning rakenduvad arvetel automaatselt. Lisatoetuste kohta tasub uurida ka kohalikelt omavalitsustelt.

Kodutarbijale kompenseerib riik üle 8 s/kWh käibemaksuta elektrienergia hinnast kuni 5 s/kWh. Gaasi kodutarbija lõpphinnast kompenseerib riik 80% üle 80 €/MWh (käibemaksuta) ületavast kulust kuni 2,6 MWh tarbimise ulatuses ühes kuus. Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse hinna leevendamiseks näeb toetusmeede ette üle 80 €/MWh (käibemaksuta) hinnaga soojuse kulu kompenseerimise 80% ulatuses. 

6. Elektriarvel on kolm osa: elektrienergia, võrguteenus, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis

Elektrienergia maksumus sõltub sellest, millise hinnaga elektrit ostetakse ning kui palju on seda tarbitud. Fikseeritud või universaalteenuse hinnaga elektrit ostes saab igakuist energiakulu ette planeerida.

Võrguteenuse tasu läheb võrguteenuse osutajale selle eest, et ta elektri tarbijani toimetab ning selleks vajalikku taristut korras hoiab ja arendab.

Taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis on riiklikud maksud. Neist esimene toetab taastuvenergia arendamist Eestis, teisega rahastatakse keskkonnahoidu.

Nii võrguteenuse kui ka riiklike maksude suurus sõltub tarbitud elektrienergia hulgast.

7. Energiakriis ei lükka rohepööret edasi

Praegune olukord nõuab tarku valikuid ning rohepööret tuleb hoopis kiirendada. Eesti Energia on võtnud sihiks lõpetada põlevkivielektri tootmine 2030. aastaks ning edaspidi elektrit vaid taastuvatest allikatest toota. Vedelkütuste tootmisel asendub põlevkivi 2045. aastaks järk-järgult prügiplasti ja vanarehvidega.

8. Puudu on vaid üks meretuulepark ja 120 maismaatuulikut

2030. aasta elektri rohepöördeks on vaja vaid ühte meretuuleparki ja veel umbes 120 maismaatuulikut. Paljud neist projektidest on Eesti Energia tütarettevõttel Enefit Greenil juba töös: Purtse tuule- ja päikeseparki ehitatakse, ettevalmistamisel on Sopi ja Tootsi tuuleenergeetika ala, samuti on arenduses Risti, Põlendma, Siiraku ja teised tuulepargid ning Liivi lahe meretuulepark. 

Taastuvenergia investeeringuid ei tohi edasi lükata. Ainult nii tagame taskukohase, rohelise ja kättesaadava elektrienergia.

Jaga seda postitust

Seotud teemad

Hetkel oluline

Energiavampiirid sinu kodus ehk millised kodumasinad tarbivad enim elektrit?

Tihti kipume suurenenud energiakuluga seostama liiga soojaks köetud tuba või kauaks põlema jäetud tulesid. Tegelikeks „süüdlasteks“ võivad olla hoopis kolmas grupp elektritarbijaid, mille peale esimese hooga tulla ei oskagi – ööpäevaringselt vooluvõrku ühendatud elektroonilised seadmed.