Energia peab olema taskukohane, roheline ja kättesaadav

Kuuldud sõnad, eks? Kuid tegelikult on lahendused ideaalilähedase olukorra saavutamiseks käega katsutavad: digitaalne elektrisüsteem, nutikad teenused ja suuremahuline taastuvenergia tootmine koos salvestamisega. Mida targemaid valikuid praeguses energiakriisis teeme, seda kiiremini mustermaailmani jõuame.

Margus Vals, Eesti Energia juhatuse liige

Hiljuti tagasid soodsa elektrihinna ja varustuskindluse fossiilkütused. Nüüd oleme olukorras, kus saame taskukohast energiat taastuvatest allikatest, kuid tootmisvõimsusi napib. Puuduse kompenseerimiseks vaatame aga jällegi hirmkallite fossiilkütuste poole. Nokk kinni, saba lahti.

Ka Venemaa sõda Ukraina vastu on näidanud, et hinna, keskkonna ja varustuskindluse vahelise tasakaalu saavutamiseks tuleb rohepööret kiirendada. Läbimõeldud elektritarbimine soosib nutikaid valikuid. Ja vastupidi. Vajame mõtteviisi muutust ning avatud lähenemist.

Eeldus tarkade teenuste läbimurdeks on Eestis olemas

Head energialahendust ei pane kasutaja tähelegi. Palju teist mõtleb kaugloetavate elektriarvestite peale, millega Eesti on täielikult kaetud? Enamik Euroopa riike on sellisest läbimurdest veel aastate kaugusel. Arvestitelt saadavad digiandmed teevad uues energiasüsteemis asu salvestitele, tarbimise juhtimisele ning targale elektrivõrgule. Igapäevaellu jõuavad need läbi loomulike ja mõistlike valikute. Esimene on kodune päikeseenergia.

Investeering päikesepaneelidesse tasub end ära: juba järgmisel suvel võib Eestist saada päikeseenergiat eksportiv riik. Kui vaadata keskmise eramaja katusele planeeritava päikesepargi maksumust, siis see on sageli väiksem, kui hoone ees seisva auto hind. Kusjuures – erinevalt autost toodab päikeseelektrijaam 25 aasta jooksul positiivset rahavoogu.

Päikesepaneelide keskmine tasuvusaeg on kuni kümme aastat. Kui börsihind jääb kõrgele tasemele, võib see väikeelamu puhul olla isegi poole lühem. Lisaks kokkuhoiule lisavad päikesepaneelid kinnisvarale väärtust ning suurendavad hoone energiatõhusust.

Margus Vals

Salvestite buum on vaid aja küsimus

Tehnoloogia kiire areng ning elektrihinna järsk kõikumine on salvestuslahendused teinud järgmiseks tõenäoliseks „hitiks“. Kui suvel müüakse võrku palju päikeseenergiat, võib see ostuhinna väga alla viia. Siis on targem energiat salvestada ja kasutada omatarbeks õhtusel ajal, kui elektrihind on kõrgem. Samuti saab öösiti odavat elektrit salvestada, et seda hommikusel tipptunnil tarbida.

Eesti Energias on valmimas energiaoptimeerija lahendus, mis võimaldab kodust elektritootmist ja salvestamist juhtida, nii et toodetud roheenergia ja kliendikasu oleks maksimaalsed.

Salvestite rohkus hakkab lõpuks ka energiatarbimise tiputundidele positiivset mõju avaldama. Kui elekter on omast käest võtta, siis võrgust tuleva elektri tarbimine langeb ning seda vähem tuleb ülikalleid gaasielektrijaamu tööle panna (mis muidu tiputunde katavad).

Nagu päikesepaneelide, oleks ka salvestite puhul tarvis täiendavaid riiklikke toetusvahendeid. Samas on tõsi seegi, et kümnete tuhandete inimeste jaoks jäävad nutikad ja rohelised lahendused veel kättesaamatuks. Seda nii hinna kui ka 1960.–1990. a massehituse käigus ehitatud, ent nüüdseks amortiseerunud elamute tõttu*.

Võimsad seadmed tuleb arukalt tööle panna

Peame olema tähelepanelikud, et tänast raha ei paigutataks üleeilsetesse lahendustesse. Soojustuse lisakiht ja nägus fassaad ei vii meid nutikale energiatõhususele lähemale.

Viimast on väga hästi mõistnud äriettevõtted. Ärihoonete küttesüsteem kasutab umbes 20–40% tarbitavast energiast, mõjutades oluliselt lõplikku elektrikulu. Kasutades kaasaegseid kütte- ja jahutussüsteeme, on võimalik energiat märkimisväärselt säästa. Näiteks vanemad boilerid töötavad maksimaalselt 80-protsendilise tõhususega, uutel boileritel on see näitaja 95%.

Suuri energiat tarbivaid või tootvaid seadmeid saab virtuaalse elektrijaamaga ühendada. See tähendab, et tark süsteem juhib seadmete koormust automaatselt ning võimaldab seeläbi kuludelt kokku hoida. Ka tänapäevased valgustusseadmed võivad olla kuni 40% säästlikumad, targalt programmeeritud ning juhitud. Need on lihtsad lahendused, mida saab kohe kasutusele võtta. On mitmeid ettevõtteid, kellele edasi lükatud energiasäästu investeeringud praegu valusalt tunda annavad.

Meretuulepark võimaldab rohepöörde läbi viia kõige kiiremini

Nagu alguseski öeldud, on lahendused suuresti olemas. Elektri rohepöördeks on vaja vaid ühte meretuuleparki ja veel umbes 120 maismaatuulikut. Seda on ju vähe! Paljud neist projektidest on juba töös: Enefit Greeni Purtse hübriidparki ehitatakse, ettevalmistamisel on Sopi ja Tootsi tuuleenergeetika ala, samuti on arenduses Risti, Põlendma, Siiraku ja teised tuulepargid ning Liivi lahe meretuulepark. Ilma meretuulepargita tuleks rajada üle 300 maismaatuuliku, mis on juba oluliselt keerulisem ülesanne.

Täielikult taastuvenergial põhinev elektritootmine võiks olla Eesti järgmine edulugu. Selle õnnestumiseks vajame ühiskondlikku kokkulepet, mis väljendub konkreetsetes sammudes: kiirem lubade taotlemine, riigile ja investorile kasulik tulustabiliseerimise süsteem, toetus kaasrahastuse taotlemisel ning elektrivõrgu arendamine.

Tänu kirjeldatud nutikatele ja rohelistele lahendustele teevad 55% rohepöördest ära tarbijad. Selle aluseks on targad energiavalikud ning usaldus lasta teenusepakkujatel oma nutikaid seadmeid tulusalt ja turvaliselt juhtida.

Riik saab tarkade lahenduste läbimurdeks vajaliku müksu anda

Moel või teisel on riik tarbijate rohepööret aastate jooksul toetanud. Esimesena meenuvad päikeseelektrijaamade ja elektriautode toetusmeetmed. Taskukohase hinna ja võimalikult ulatusliku ühiskondliku mõju saavutamiseks tuleks edaspidi rohelise elektri tootmise või emissioonivaba autosõidu toetamise lisatingimuseks seada nende kasutamise läbi nutikate energiajuhtimislahenduste.

Elektriautode puhul on see tark laadimine, mis võimaldab tarbimistippe leevendada, roheelektri laadimist soodustada ja kulusid vähendada. Roheenergia puhul toetada salvestite soetamist, mida koos päikesepaneelidega samuti võimalik vastu elektribörsi nutikalt juhtida.

Eesti ei ole nii rikas, et teha rumalaid otsuseid. Seetõttu ei tohi taastuvenergia investeeringuid edasi lükata. Meie siht on taastuvenergia tootmisega 2030. aastaks kogu Eesti elektritarbimine ära katta, et elektrienergia oleks taskukohane, roheline ja kättesaadav.

* Järgmise 30 aasta jooksul tuleb Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia järgi minimaalselt C-energiaklassini rekonstrueerida 14 000 korterelamut, neist 22% ehk üle 3000 juba 2030. aastaks.

Jaga seda postitust

Seotud teemad

Hetkel oluline

Energiavampiirid sinu kodus ehk millised kodumasinad tarbivad enim elektrit?

Tihti kipume suurenenud energiakuluga seostama liiga soojaks köetud tuba või kauaks põlema jäetud tulesid. Tegelikeks „süüdlasteks“ võivad olla hoopis kolmas grupp elektritarbijaid, mille peale esimese hooga tulla ei oskagi – ööpäevaringselt vooluvõrku ühendatud elektroonilised seadmed.