Sügis ja talv toovad taas päevakorda ka küsimuse, kuidas luua energiasäästlikumat ja ohutumat kodu. Jagame selleks kuus lihtsat näpunäidet!
1. Vaata aknad üle
Vanemate majade ja korterite aknad ei pruugi olla piisavalt soojapidavad. Aknaraamide ümber olevatest pragudest läheb soe õhk aga välja ning korter või maja võib olla jahe ka olenemata pidevast kütmisest.
Kui akende vahetus ei ole võimalik, siis külmemaks perioodiks tasub aknaraamid uuesti soojustada. Selleks võib kasutada igas ehituspoes müüdavaid montaažvahte. Kindlasti tuleb jälgida vahu kasutamisel tootja juhiseid. Lisaks tuleb silmas pidada, et akna ümbruse soojustamine võib vähendada ruumi loomulikku õhuvahetust, mis mõjutab omakorda sisekliimat.
2. Hoia radiaatorid vabad
Laiatarbekaubana müüdavad keskkütteradiaatorid ei ole just kõige atraktiivsemad sisekujunduselemendid. Neid kiputakse varjama kardinate ja teinekord isegi mööbliga. See tegevus aga takistab sooja õhu vaba liikumist ruumis, mistõttu võib mööbli taga olla küll väga soe, kuid toas on ikka jahedavõitu. Kui toas kipub külmemal perioodil jahedaks minema, siis ühe esimese asjana hoolitse selle eest, et radiaatorid ei oleks kaetud.
3. Valgusta energiasäästlikult
Sügis-talvine hooaeg tähendab rohkem pimedust. Energiasäästlikuks valgustamiseks kasuta LED valgusallikaid ja valgusteid nii sise- kui ka välisruumides. Järgmiseks sammuks energiasäästliku valgustuse loomiseks on varustada valgustussüsteemid hämara- ja liikumisanduritega, mis lülitavad tule põlema ainult vajaduse tekkimisel.
4. Veendu elektrikütte ohutuses
Päästeameti andmetel on 23% kõigist hoonetulekahjudest põhjustatud elektriseadme või -paigaldise rikke tõttu. Enne elektripuhurite ja -radiaatorite kasutuselevõttu tuleks seega pöörata tähelepanu kogu elektrisüsteemi seisundile. Vanemates hoonetes võib elektrisüsteem olla ajale jalgu jäänud ning võib juhtuda, et juhtmestik pole mõeldud suurt võimsust läbi laskma.
Kui varasematel aastatel on elektriküttest tulenevalt olnud elektriarved liiga suured, tasub enne talve saabumist kaaluda ka säästlikuma ja efektiivsema soojuspumba paigaldamist.
5. Tahmast vabaks!
Päästeameti hinnangul saab igal aastal ligi paarsada tulekahju alguse suitsulõõris süttinud tahmast. Kõik taolised põlengud on võimalik ära hoida, kui korstnaid ja kütteallikaid regulaarselt, vähemalt kord aastas puhastada. Seaduse järgi peab kord viie aasta jooksul puhastama küttekoldeid ka kutsetunnistusega korstnapühkija. Küta mõõdukalt ja jälgi küttekehi külmal ajal tavalisest hoolsamalt.
6. Paigalda ja kontrolli andureid
Õigesti paigaldatud suitsuandur päästab elusid, seega veendu, et andur töötab korrektselt. Suitsuanduri kontrollimine on äärmiselt lihtne. Selleks on anduri peal nupuke, mida tuleb mõned sekundid all hoida – töökorras andur peaks selle peale andma häiresignaali. Ahiküttega või kaminaga eluruumidesse on soovitatav hankida ka vingugaasiandur, kuna lõhnatu ja värvitu vingugaas võib eralduda ka ilma tuntava või nähtava suitsuta.
