Nagu igal aastal, tähistab oktoobri lõpp pimedama aastaaja algust. 25. oktoobril keerame kella tunni võrra tagasi. Pärast seda lõppeb päevane valge aeg veelgi varem. Esimese maailmasõja ajal kasutusele võetud kellakeeramise eesmärk oli aidata suveaja perioodil energiat säästa, kuid kas kokkuhoid on säilinud ka tänapäeval?
Süsteem pärineb Esimese maailmasõja ajast
Suve- ja talveaja süsteemi hakati Euroopas rakendama juba Esimese maailmasõja ajal, kui riigid otsisid võimalusi söe ja teiste energiaressursside säästmiseks. Pikemad valged õhtutunnid pidid vähendama kunstliku valgustuse vajadust. Kuivõrd valgustus moodustas tol ajal märkimisväärse osa energiatarbimisest, võis kokkuhoid isegi tekkida.
Enefiti juhatuse liikme ja energiakaubanduse juhi Tiit Hõbejõgi sõnul mõjutab tänast elektritarbimist oluliselt rohkem tegureid ning valgustuse osakaal energiatarbimises on kordades väiksem. Kuigi pärast kella keeramist süütame tuled varem, ei tähenda see automaatselt kodumajapidamise elektrikulude olulist kasvu.
„Sageli arvatakse, et valgustus on üks peamisi koduse elektrikulu allikaid. Tegelikult tarbivad tänapäevased LED-pirnid üsna vähe elektrit ning ühe pirni lisatunni maksumus on üldjuhul väga väike,“ selgitas Hõbejõgi. „Oluline on küll kasutatavate valgustite arv, nende võimsus ning see, kui kauaks need põlema jäetakse. Ka rohke, kuid kaasaegse valgustuse puhul ei kasva majapidamise elektriarve märkimisväärselt.“
Ka erinevad teadusuuringud on seadnud kellakeeramise energiasäästu tänastes tingimustes kahtluse alla. Mõned viitavad lausa võimalikule kulude kasvule seoses nihkuva kütte- ja jahutusvajadusega. Kuigi sajandi jooksul on nii meie elustiil kui ka elektritarbimise struktuur märkimisväärselt muutunud, kehtib kellakeeramise süsteem endiselt kõigis Euroopa Liidu riikides. Lõppude lõpuks sõltuvad majapidamise energiakulud kõige rohkem iga majapidamise tarbimisharjumustest.
Kui palju maksab üks lisatund valgustust?
Täiendava tunni võrra valgustuse maksumuse arvutamine on lihtne: selleks tuleb korrutada lambi võimsus selle kasutusajaga ning elektri hinnaga. Näiteks 10 vatine LED lambipirn tarbib ühe tunni jooksul 0,01 kilovatt-tundi elektrit. Kui lamp põleb ühe tunni võrra kauem, suureneb elektritarbimine just selle võrra.
Võtame näiteks kahetoalise korteri, kus elutoas on kolm lampi, magamistoas kaks lampi, köögis 3 ka vannitoas veel kaks lampi. Kokku teeb see 10 lambipirni. Lihtsuse huvides arvestame kõigi puhul 10 vatise võimsusega. Nende kogutarbimine on ühe tunni jooksul 0,1 kilovatt-tundi. Ühes kuus tähendab see kokku 3,1 kilovatt-tundi lisatarbimist, mis tuleneb kellakeeramise tõttu tunni võrra pimedamast ajast.
Kui võtame elektri maksumuse arvutamise aluseks Eesti septembri keskmise börsihinna 9,29 senti/kWh koos käibemaksu ja muude tasudega, tähendaks üks lisatund valgustuse kasutamist ligikaudu 29 sendist lisakulu kuus. Ja seda eeldusel, et kõik tuled on selle lisatunni ajal põlemas.
Säästuvõimalust tasub otsida mujalt kui lambipirnist
Kodumajapidamise elektrikulu sõltub paljudest teguritest, sealhulgas kasutatavatest kodumasinatest, kütte- ja jahutussüsteemidest, sooja vee valmistamisest, elektriauto laadimisest ning muudest energiavajadustest. Seetõttu tasub elektriarve vähendamiseks välja selgitada kõige rohkem energiat tarbivad seadmed, börsipaketi klientidel ka see, millal neid kasutatakse.
„Kui soovime elektrikuludelt kokku hoida, tuleb eristada harjumusi, millel on arvele suur mõju, neist, mille mõju on väike. LED-valgustus on juba täna väga energiatõhus lahendus. Märksa suuremat säästu võivad pakkuda õigesti valitud kodumasinad ja nende läbimõeldud kasutamine,“ selgitas Hõbejõgi.
Näiteks juhul, kui pesumasina või nõudepesumasina kasutamist saab edasi lükata ilma ebamugavusi tekitamata, tasub enne kontrollida, milline on elektri hind parajasti.
„Selle asemel, et muretseda ühe tunni võrra muutunud päevakava pärast, tasub keskenduda harjumustele, millel on elektriarvele suurem mõju. Kella keerame kaks korda aastas, kuid võimalus elektrit targemalt kasutada on meil iga päev,“ soovitab Hõbejõgi.
