Energiaturu ülevaade 28.11.2022: Euroopas jätkub arutelu gaasituru reguleerimise osas, kuid mõju elektriturule pole veel selge

Energiakriis ja selle võimalikud lahendused kütavad kirgi ning pakuvad ohtralt kõneainet, kuid erinevate leevendusmeetmete mõju elektriturule on keeruline prognoosida. Nii gaasi- kui elektrihind jätkasid miinuskraadide püsimisel tõusu ja esimest korda sel talvel tuli riikidel minna ka gaasivarude kallale. Sellest hoolimata ollakse järgmiste kuude suhtes pigem optimistlikud.

HinnapiirkondKeskmine börsihindMuutus (eelmine nädal)
Eesti261,4 eur/MWh+9,5%
Läti261,4 eur/MWh+9,2%
Leedu261,4 eur/MWh+9,2%
Soome261,4 eur/MWh+13,1%

Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 261,4 €/MWh (+22,6 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige odavam oli elekter esmaspäeva ööl hinnaga 137,15 €/MWh ja kõige kõrgem neljapäeva hommikul kell 7, mil hind oli 391,85 €/MWh. Elektrihinna tõusu mõjutavad jätkuvalt külmemad ja kuivemad ilmad. Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes oli keskmine börshind identne, hoolimata merekaabli Estlink 1 remonttöödest.

Auvere elektrijaam sai loetud päevad töötada, kui pühapäeval tekkis soojusvahetis leke, mille tõttu on elektrijaam kuni 7. detsembrini remondis. Auverest tingitud pakkumise vähenemine turul ei tohiks hinnatõusu põhjustada, vähemalt seni, kuni me Soomega samas hinnatsoonis püsime. Samas on oodata kogu regioonis järgmiseks nädalaks veidi kõrgemaid hindasid külmast tingitud suurema tarbimise ja väga madala tuuleprognoosi tõttu.

Nädala keskmine gaasi hind on 122,7 €/MWh (+5,5 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Gaasi hind tõusis kuna prognoositi külma ilma, mis suurendab küttenõudlust.

Euroopa gaasivarud on suurenenud tarbimise tõttu teist nädalat järjest langemas

Euroopa Liidu energiaministrid leppisid kokku uutes reeglites gaasi ühisostmiseks ja uues vabatahtlikus Euroopa veeldatud maagaasi hinnaindeksis, et aidata praeguse energiakriisi ajal hindade volatiilsust vähendada. Ministrid kavatsevad need gaasi eriolukorra eeskirjad ametlikult vastu võtta ilma täiendava aruteluta järgmisel koosolekul, mis toimub tõenäoliselt 13. detsembril. Lisaks arutatakse sellel koosolekul gaasi hinna ülempiiri (275 €/MWh) ja erakorralisi reegleid taastuvenergia suurendamiseks. Päris konsensust selles küsimuses aga ei paista liikmesriikide seas olevat. 

Euroopa jaoks näib algaval talvel ees seisvat kaks tõenäolist stsenaariumit: tõsine ja pikaks veniv majanduslangus koos energiapuudujäägiga või leebem ja paremini juhitav langus. Üllatavalt palju sõltuvad kaalukausid ilmast. Viimaste nädalate keskmisest soojemad temperatuurid on nii poliitikakujundajatele kui kodudele pakkunud leevendust, sest vajadus kütta ja seega tõenäosus energiakasutust piirata on osutunud oodatust väiksemaks. Langenud maagaasi hinnad on teinud analüütikuid ka majanduse üldise seisu kohta optimistlikumaks. 

Saksamaal prognoositakse viimase 30 aasta võrdluses keskmisest soojemat ja Suurbritannias pigem keskmist talve. Pehme sügise järel kõikjale üle Euroopa saabunud talv aga lisab igal rindel ebakindlust, sest järgnevad kuud on mitmel tasandil ennustamatud. Maxar Technologies’i neljapäeval avaldatud prognoosi järgi kujunevad Mandri-Euroopas järgmised kaks nädalat prognoositust jahedamaks, seal hulgas Amsterdami, Stockholmi ja Helsinki õhutemperatuurid saavad olema hooaja keskmisest madalamad. ANZ Researchi andmeil tarbitakse pool Euroopa gaasist vahemikus detsembrist veebruarini.

Euroopa valmisolek külmema talvega toime tulla on aga hea, sest gaasihoidlate täituvus on jätkuvalt kõrge, 94%. Kaks nädalat tagasi saavutati maksimaalne täituvus 95,6% ja varud on sellest ajas saadik vaikselt vähenema hakanud. Temperatuuride järsk langemine aga sunniks majapidamisi rohkem kütma ning ettevõtteid gaasi tarbimist veelgi suurendama. Kesk-Euroopa, iseäranis Saksamaa tööstusettevõtted ei näe enam olulisi võimalusi gaasi säästa, sest täiendav piiramine tähendaks tootmise aeglustumist või peatamist. 

Gaasi kauplejaid teevad ärevaks ka võimalikud häired tarnetes. Venemaa jätkuvad raketirünnakud Ukraina energiataristu pihta võivad kaasa tuua ka praeguse vähese Ukraina kaudu Lääne-Euroopasse jõudva maagaasi lõppemise. Täiendavat ärevust lisavad ka uudised Prantsusmaalt, kus möödunud nädalal peatati hooldustöödeks kolme tuumajaama töö. 

Möödunud neljapäeval märkis Euroopa Komisjon, et 1. veebruariks peab gaasihoidlate täituvus olema vähemalt 45%, et tulla toime Venemaa tarnete lõppemisega seotud riskidega ka järgmisel aastal. Keskmisest soojema talve puhul ärgitatakse hoidlate täituvust saavutama tasemel 55%. Lisaks kehtestas komisjon siduvad täituvuse vahe-eesmärgid maiks, juuliks ja septembriks, et tagada valmisolek järgmiseks talveks. Gaasisektor aga kardab, et avalikud siduvad eesmärgid võivad viia gaasihindade järsu tõusuni. 

Kui alanud talveks on Euroopa gaasitarned suure tõenäosusega kindlustatud, siis pikas perspektiivis on põhjust muret tunda. Odava Vene maagaasi asendamiseks mõeldud veeldatud maagaasi (LNG) maailmaturul toimuv viitab sellele, et Euroopat ootab ees mitu aastat energiaebakindlust ja karmi konkurentsi tarnete pärast. Enne 2026. aastat algavad pikaajalised LNG lepingud on peaaegu täielikult välja müüdud ja uute tootmisvõimekuste loomine võtab aega, näitas maailma suurima LNG importija Jaapani tehtud uuring. 30% maailma LNG toodangust müüakse lühiajalisel turul, kus hinnad on juba praegu kolm korda kõrgemad kui pikaajalisel turul. Nõudluse järsk kasv aga kergitab järgmise kolme aasta jooksul konkurentsi ja hinda sel turul veelgi. Aasias kerkis LNG börsihind kõrgemaile tasemele pärast oktoobri algust. Eelkõige kardetakse häirete pärast tootmises ja külmade ilmade põhjustatavat nõudluse kasvu. 

Ka pärast aastat 2026 kipub olukord tuliseks minema. Hiina sõlmis äsja Katariga ajaloo ühe suurima tarnelepingu, lubades 27 aasta jooksul igal aastal osta vähemalt 4 miljonit tonni LNG-d. 60 miljardi dollari suurune tehing näitab, et erinevalt Euroopast, ei pelga Peking fossiilkütuste osas pikaajalisi lepinguid teha. Euroopa on seni püüdnud vältida enda sidumist taoliste pikaajaliste lubadustega fossiilkütuste osas ja pikemas vaates on jäädud kindlaks plaanile minna üle keskkonnasõbralikumale energiale. Tänavu tõestas Euroopa, et ka lühiajalisel turul on võimalik müüjad enda juurde meelitada, kuid see turg on volatiilsem ja praegu ka oluliselt kõrgemate hindadega. 

Euroopa jaoks positiivse uudisena teavitas Norra, et avab aastal 2026 uue gaasivälja, et aidata gaasinäljas riikidel täita Vene tarnete lõppemisest jäänud tühimikku. Equinori arendus peaks tööle hakkama 2026. aasta lõpus. 

Nafta hind langes kolmandat nädalat järjest, mille peamiseks põhjuseks on Euroopa Liidu kaalutav hinnalagi Vene toornaftale ja majanduse aeglustumine. Euroopa juhid ei suutnud eelmisel nädalal piirhinna osas kokku leppida, samas kui maailma suurim nafta importija Hiina tuvastas rekordarvu koroonahaigeid ning asus kehtestama täiendavaid piiranguid. The Institute of International Finance ennustab, et järgmisel aastal saab maailmamajandus olema sama nõrk kui aastal 2009 pärast ülemaailmset finantskriisi. 

Euroopa riigid kannatavad energiahindade tekitatud inflatsiooni all ja plaanivad meetmeid inimeste toetamiseks

Oodatust parema tulemuse tegi kolmandas kvartalis aga Saksamaa majandus, kasvades 0,4 protsenti, mida vedas peamiselt eratarbijate tarbimise kasv. Järgmised kuud kujunevad Euroopa suurima majanduse jaoks aga keeruliseks, sest ülikõrged energiahinnad ja inflatsioon sunnivad nii ettevõtteid kui majapidamisi püksirihma pingutama.

Üks meede hinnašoki leevendamiseks on jagada toetusi, mille finantseerimiseks kehtestab Saksamaa varasematel nädalatel korduvalt mainitud ootamatu kasumi maksu, nõudes peamiselt taastuvenergiatootjatelt tagasi 90% ülemäärasest tulust. Riik plaanib koguda nii päikese-, tuule- kui tuumaenergiatootjatelt tulu, mis ületab 130 eurot megavatt-tunni eest. Maks kehtestatakse ka kivisütt ja õli kasutavate elektritootjate tuludele. Sarnase maksu on teiste seas kehtestanud ka Soome, Iirimaa, Hispaania ja Itaalia.

Soome kehtestab 2023. aastal elektrikasumile üheaastase maksu, et rahastada 800 miljoni euro suurust toetuspaketti kõrgete energiahindade all kannatavatele tarbijatele. Maksutase on praegu teadmata, kuid valitsus vaatab taseme määramiseks üle eelmiste aastate kasumid. Lisaks väheneb detsembrist aprillini käibemaks elektrienergiale 24 protsendilt 10 protsendini. 

CO2 nädala keskmine hind oli 76,3 €/t (+2,3 €/t võrreldes eelmine nädalaga). Euroopa kauplemissüsteemi hinnad tõusid viimase nädala jooksu 3,1% ehk viimase kuu kõrgeimale tasemele, kuna külmemad ilmad suurendasid nõudlust. Lisaks väheneb järgmise kuu jooksul oksjonite kaudu kaubeldavate kvootide hulk. 

Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul 820 MW.  Eesti Energia juhitavate elektritootmisvõimsuste plaanilised hooldused on selleks talveks suuremas osas tehtud. Pärast korralist aastahooldust naasis möödunud nädalal turule ka Auvere elektrijaam, mis on soojusvaheti lekke tõttu alates pühapäevast kuni järgmise kolmapäevani täiendavalt remondis.

Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimekusest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest. 

Olavi Miller, Eesti Energia turuanalüüsi strateeg 

Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega. 

Jaga seda postitust

Seotud teemad

Hetkel oluline

Energiavampiirid sinu kodus ehk millised kodumasinad tarbivad enim elektrit?

Tihti kipume suurenenud energiakuluga seostama liiga soojaks köetud tuba või kauaks põlema jäetud tulesid. Tegelikeks „süüdlasteks“ võivad olla hoopis kolmas grupp elektritarbijaid, mille peale esimese hooga tulla ei oskagi – ööpäevaringselt vooluvõrku ühendatud elektroonilised seadmed.