Energiaturu ülevaade 10.10.2022: Fingrid seab end Soomes elektrikatkestusteks valmis

Kui tuhandete jaoks viisid eelmise nädala sügistormid lühemaks või pikemaks ajaks kodust elektri, siis veel enamate majapidamised said marutuulte tõttu nautida väga odavaid elektrihindu. Samal ajal jätkavad Euroopa riigid nuputamist, kuidas talvel gaasitarbimist vähendada.

HinnapiirkondKeskmine börsihindMuutus (eelmine nädal)
Eesti187,6 eur/MWh-22,6%
Läti208,6 eur/MWh-39,5%
Leedu208,6 eur eur/MWh-39,8%
Soome80,0 eur/MWh-66,9%

Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 187,6 €/MWh (-22,6 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige kallim tund oli teisipäeval kell 20 hinnaga 501,28 €/MWh ja kõige madalam neljapäeva ning laupäeva ööl, mil mitme tunni jooksul oli elekter peaaegu tasuta, hinnaga 0,08-0,10 €/MWh.

Sügistorm tõi Põhjamaades negatiivsed elektrihinnad

Möödunud nädalal sai kohati näha ülimadalaid elektrihindu, mida eeskätt põhjustas tänu tormituultele Skandinaaviamaade suur tuuleelektri toodang. Soomes ja Rootsis langes hind mitmel öötunnil miinusesse ning keskmiste võrdluses oli tegemist viimase 10 nädala madalaima hinnatasemega. Soome Olkiluoto 3 jaam on oma praeguses testfaasis töötanud täisvõimsusel, kuid selle nädala keskel peatatakse tootmine kuni novembri alguseni. See võib tulevaste nädalate hindu tõsta.

Tuulised ent tavalisest soojemad ilmad ja ligi 90-protsendiliselt täidetud gaasihoidlad langetasid gaasihinna tasemele, kus seda viimati nähti juuli lõpus. Optimismi lisab asjaolu, et keskmisest soojemat ilma lubatakse nii Ühendkuningriikides kui Kesk-Euroopas ka järgmiseks kaheks nädalaks, mis aitab gaasivarude kallale minemist edasi lükata. Võrreldes augusti lõpu rekorditega on gaasi hind kukkunud ligi 50%. Endiselt on aga lahendamata küsimus, kuidas täidetakse hoidlad järgmisel aastal, sest ehkki Vene gaasi tarned Ukraina ja Türgi kaudu vähendatud mahus jätkuvad, ei näi kahjustatud Nord Streami torude taaskäivitamine võimalik ei tehniliselt ega poliitiliselt. Ka Ukraina kaudu tarnete jätkumises ei saa lõpuni kindel olla.

Euroopa on hoidlad ennaktempos täitnud suuresti tänu märkimisväärselt kasvanud LNG-impordile ja gaasitarbimise vähendamisele, kuid Bloombergi hinnangul võib veeldatud gaasist torugaasi asendamisel piisata vaid kuni 30% ulatuses. See seab Vana Maailma järgmise aasta suvel tõsiste väljakutsete ette, sest hoidlate täitmisel järgmiseks talveks ei saa tõenäoliselt arvestada Vene torugaasiga.

Euroopa riigid nuputavad välja viise, kuidas talvel gaasitarbimist vähendada

Eelmise nädala keskmine gaasihind oli 167,5 €/MWh, mis on võrreldes eelmise nädalaga 21,2 eurot odavam. Lisaks leebele ilmale ootab turg ka Euroopa Liidu plaanitavaid meetmeid turureguleerimise, sealhulgas hinnalae kehtestamise osas gaasile. See ettepanek on aga analüütikute kriitikatule all, kuna hinnalagi ei aita gaasi Euroopasse juurde tuua. Pigem võib tulemus olla hoopis vastupidine, sest LNG turg on globaalne ja tankerid liiguvad sinna, kus rohkem makstakse. Samuti võib hinnalae korral nõudlus suureneda, mis juhul tuleb defitsiidi olukorras gaasitarbimist regulatiivselt piirama hakata. Euroopa Komisjoni ambitsioon on lahendused välja pakkuda juba kahe nädala pärast, ent mitme liikmesriigi liidrid on nii kiire ajakava osas skeptilised. Teisalt nähakse venitamises ohtu liidu ühtsusele, sest ühiste otsuste viibimisel võivad riigid hakata iseseisvalt tegutsema ja seeläbi üksteise huve kahjustama.

Olulist abi on Euroopale pakkumas Norra, kes plaanib võrreldes mullusega kaheksaprotsendilist gaasiekspordi kasvu, tarned Euroopasse peaks kasvama kuni 100 teravatt-tunni jagu.

Prantsusmaa teatas, et võtab eesmärgiks vähendada energiakulu vähemalt 10 protsendi võrra. Peamist säästuvõimalust nähakse avalike- ja ärihoonete sisetemperatuuri langetamises 19 kraadini töötundidel ning sellest veelgi madalamale öisel ajal. Kütteperioodi plaanitakse lühendada nii sügisel kui kevadel kahe nädala võrra, avalikes ruumides ja tänavatel vähendatakse valgustust ning soodustatakse kodus töötamist, et ei peaks kütma suuri büroohooneid jne.

Soome põhivõrguoperaator Fingrid on läbirääkimistes jaotusvõrguettevõtetega, et valmistuda võimalikeks talvisteks elektrikatkestusteks. Mängitakse läbi olukordadeks, kus näiteks Helsingi linnaosad roteeruvalt paariks tunniks elektrita jäävad. Soome uus tuumajaam Olkiluoto 3 on küll väga võimas, aga selles peitub ka tema nõrkus, sest avarii korral läheb 1600 MW tootmist turult välja, mida on väga raske kiiresti asendada. Fingrid arvestab selle riskiga, sest jaam on pärast aastatepikkust hilinemisi värskelt tööd alustanud ja töökindlus pole veel tõestatud.

Seetõttu tuleb tehnilisteks tõrgeteks valmis olla. Võrdluseks Estlink kaablite maht on 1000 MW ehk puudujääki ei asendaks ka täiskoormusel import Eestist. Teine küsimus on, mis sel hetkel Eestis juhtub. Kui tiputarbimise hetked välja arvata, on meil Eestis põhimõtteliselt piisavalt tootmist, et oma tarbimine ära katta. Elering ütleb, et meie elektri varustuskindlus ohus ei ole. Meil oleks küll elekter, aga küsimus on, mis hinnaga? Elektrihind tõuseks sel juhul taas rekordilisele tasemele. Kodutarbijat kaitseb täna universaalteenus, aga tööstus peab selle riskiga praegu iseseisvalt arvestama.

Euroopa riigid saadavad ärevaid signaale

Ühtlasi prognoosib Fingrid, et talvine tiputarbimine saab energiakriisi ja kõrgete hindade tõttu tänavu olema umbes 5% väiksem kui algselt arvatud. Saksamaa suurim võrguoperaator aga hoiatas, et tõsisemate elektrikatkestuste vältimiseks võib sel talvel tekkida vajadus piirata elektrienergia eksporti riigist. Selliste hoiatuste tegemine ühtsele Euroopa elektriturule on suur ohu märk. Poola on juba sisuliselt peatanud oma elektri ekspordi, import Poola on aga jätkuvalt lubatud. Elektrituru varustuskindluses on üheks põhieelduseks, et häda korral aitavad naabrid välja. Ka siis kui näiteks Eesti elektritootmises tõrge tekib.

Talvise toimetuleku osas tunnevad teiste hulgas muret ka britid. Saareriigi põhivõrguoperaator hoiatas, et juhul, kui ühele ajale satub tõsine gaasidefitsiit ja tavapärasest väiksem elektriimport mandri-Euroopast, võib osa tarbijaid olla elektrita kuni kolm tundi. Tavapärases olukorras toimides hakkab Suurbritannia aitama hoopis Euroopat, kuid selleks on kriitiliselt oluline tagada piisav hulk veeldatud maagaasi. LNG pärast mures ollakse ka Jaapanis, kus valitsus andis riigi suurimale energiatootjale 900 miljoni euro suuruse laenu veeldatud maagaasi ostmiseks. Eelmisel talvel pealinnas Tokyos napilt elektrikatkestusi vältinud saareriik impordib suurema osa energiast ja on seega LNG osas energianäljas Euroopa üks konkurente. Prognooside järgi kestab tõsine LNG defitsiit vähemalt aastani 2026, mil uued maagaasi veeldamistehased käivituvad.

Energiakriisist hoolimata sulgeb Holland maagaasi tootmise Groningenis asuvas Euroopa suurimas gaasimaardlas, sest gaasi ammutamine on aastakümnete jooksul muutnud maakoore ebastabiilseks ja see põhjustab maavärinaid. Tootjate hinnangul võiks Groningeni maagaasiga asendada täielikult gaasi, mida Saksamaa seni importis Venemaalt, kuid Hollandi ametivõimude hinnangul oleks naaberriigil hoopis mõistlikum pikendada oma tuumajaamade eluiga. Saksamaa valitsus on praegu nõustunud oma osad tuumajaamad sulgemise asemel uuest aastast sooja reservi jätma, kuniks energiakriis laheneb.

Naftat eksportivate riikide ühendus OPEC+ otsustas alates novembrist vähendada tootmist 2 miljoni barreli võrra päevas, mis tõi turgudel kaasa suurima hinnatõusu pärast märtsi. Reaalne tootmise vähenemine peaks siiski olema väiksem, kuna kõik liikmed ei ole suutnud oma tootmiskvooti täita. Sellest hoolimata valas uudis energiakriisi tulle täiendava annuse õli. Nimelt jättis otsus mulje nagu tahaks Saudi Araabia Venemaaga suurem sõber olla kui USAga ja see tekitas USA poolelt valulise reaktsiooni ja ähvarduse, et OPEC kuulutatakse turgu manipuleerivaks kartelliks, mida võib rahvusvahelisse kohtusse kaevata. OPEC aga vastas, et organisatsioon Venemaa-Ukraina sõjas pooli ei vali ja püüab lihtsalt teha oma parima, et õliturg kokku ei kukuks, kui maailma majanduse käik aeglustub.

CO2 nädala keskmine hind oli 67,7 EUR/t (+0,6 EUR/t võrreldes eelmise nädalaga). Hind püsib madal, sest turg jälgib Euroopa Komisjoni REPowerEU plaani rahastamise kava. Selle plaani järgi rahastatakse projekte, mis aitavad Euroopal kiirkorras Venemaa energialõksust vabaks saada. REPpowerEU kava on nüüd järjest laiendatud ja kuigi pole otseselt öeldud, kuidas lisarahastamine toimub, siis seni on see olnud eelkõige CO2 müügi tuludest. Ehk suurema kava korral võiks arvata, et CO2 kvootide pakkumine turule ennaktempos jätkub.

Narva jaamadest oli eelmisel nädalal saadaval keskmiselt 470 MW. Saadavust mõjutas peamiselt Auvere elektrijaama pikalt planeeritud remondi algus, mis kestab novembri keskpaigani. Ülejäänud Narva jaamade tootmisvõimsused on sel nädalal rivis.

Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimekusest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.

Olavi Miller, Eesti Energia turuanalüüsi strateeg

Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.

Jaga seda postitust

Seotud teemad

Hetkel oluline

Energiavampiirid sinu kodus ehk millised kodumasinad tarbivad enim elektrit?

Tihti kipume suurenenud energiakuluga seostama liiga soojaks köetud tuba või kauaks põlema jäetud tulesid. Tegelikeks „süüdlasteks“ võivad olla hoopis kolmas grupp elektritarbijaid, mille peale esimese hooga tulla ei oskagi – ööpäevaringselt vooluvõrku ühendatud elektroonilised seadmed.