Aastavahetus tõi Euroopasse soojalaine, mis võimaldanud elektrihinnad hoida madalamal, kui viimastel kuudel tavapäraselt nähtud. Ka maagaasi turuhind langes tasemele, kus see oli viimati enne Venemaa sissetungi Ukrainasse.
| Hinnapiirkond | Keskmine börsihind | Muutus (eelmine nädal) |
| Eesti | 104,8 eur/MWh | +62,2% |
| Läti | 104,8 eur/MWh | +62,2% |
| Leedu | 106,1 eur/MWh | +64,2% |
| Soome | 98,9 eur/MWh | +104,7% |
Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 104,8 €/MWh (+40,2 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige odavam oli elekter pühapäeva varahommikul kell 6 hinnaga 9,92 €/MWh ja kõige kõrgem neljapäeva, 5. jaanuari õhtul kell 18, mil hind oli 190,03 €/MWh. Hinnakasvu põhjustas meie piirkonnas eeskätt temperatuuride jahenemine, mistõttu kasvas tarbimine nädala alguses 15%. Fossiilkütuste, eeskätt maagaasi turuhinna langus aitas aga elektrihinna tõusu piirata.
Soojem ilm püsib Euroopas jaanuari lõpuni
Euroopat ootab ees viimaste aastakümnete kõige soojem jaanuar, olles sellisena õnnistuseks energiakriisiga maadlevatele tarbijatele, poliitikutele ja keskpankuritele. Uusaastaööl püstitati uued soojarekordid näiteks Saksamaal ja Tšehhis, kus temperatuurid küündisid 16 soojakraadini. Aasta lõpus Euroopat üllatanud pehme ilm kandub tõenäoliselt edasi ka uude aastasse, viies kütmise vajaduse analüütikute hinnangul viimase kümne aasta keskmisest madalamale tasemele.
Ilmaennustajad on lubanud tavapärasest soojema ilma püsimist Euroopas jaanuari lõpuni. See võimaldab teha riikidel tavapäratut ja keset talve gaasivarusid stabiilse tühjendamise asemel hoopis täita, luues nii parema stardiplatvormi järgmiseks talveks. 1. jaanuari seisuga oli varude täituvus viie aasta keskmisega võrreldes 14 protsendipuntki kõrgem. Viimati nähti sellist olukorda 2020. aastal, mil tarbimise vähenemine oli tingitud Covid-19 epideemiast. Kui Saksa pered pidasid jõulupühi, täitis riik gaasivarusid tempoga, mida tavaliselt nähakse suvekuudel. Detsembri viimase 10 päevaga lisati varudesse 8 teravatt-tunni jagu gaasi, mis vastab Suurbritannia varude kogumahu suurusele. Euroopa tasemel on gaasivarud hoolimata tarbimisest alates jõuludest suutnud püsida 83% juures.
Meenutades valusat 2022. aastat, oleks selline stsenaarium lohutuseks kõigile. Mäletatavasti püstitasid gaasi- ja elektrihinnad varem kujuteldamatud hinnarekordid, viies inflatsiooni aastakümnete kõrgemaile tasemele ning majandused surutise äärele. Hindade ohjeldamiseks on keskpankadel tulnud intressimäärasid tõsta, mis on andnud täiendava hoobi ostujõule.
Energiahindadest tulenev hinnasurve on nüüd vähemalt mõneks ajaks vähenenud. Kuna gaasivarud püsivad, on see oluliselt vähendanud riski, et järelejäänud külmade kuude jooksul Euroopas keegi hätta jääks. Ning mida rohkem jääb gaasi kevadeks alles, seda julgemini võib järgmisele talvele vastu minna. See riski vähenemine peegeldub ka gaasi turuhinnas. Möödunud nädala keskel langes gaasi turuhind tasemele, kus see oli viimati 2021. aasta oktoobris, olles kaks korda väiksem 2022. aasta keskmisest hinnast. Nädala keskmine gaasihind oli 71,3 €/MWh (-10,5 €/MWh võrreldes varasema nädalaga).
Enne kevadet ära hõiska, aga Euroopa gaasivarud on seni püsinud
Hoolimata mõõdukast optimismist ei tohiks siiski enne kevadet hõisata, sest nagu isegi võime kogeda, on ilmamuutused üpris äkilised ja paarinädalane külmalaine tooks kohe kaasa ka mure gaasivarude liigkiire tühjenemise pärast, mis võiks kiiresti gaasi hinna üles lükata. Päris muretu ei ole ka gaasitarnete olukord Euroopas. Ehkki import Venemaalt on võrreldes eelmise aasta sama ajaga langenud 80%, hoiatas pank ING, et ka järelejäänud tarned võivad lõppeda. Moskva mahtude asendamine saaks olema keeruline hoolimata sellest, et Euroopa suurtarbijad eesotsas Saksamaa ja Itaaliaga on kiiresti arendamas välja veeldatud maagaasi vastuvõtu võimekust. Kuigi energiakriisiga toimetuleku seisukohalt on tänavune soe talv Euroopas positiivne, on see järjekordne vaatluspunkt globaalse soojenemise aegreas. Pikemas vaates peavad riigid üle maailma varasemast veelgi enam mõtlema selle peale, kuidas lahendada energiamajandus nii, et maailm ei peaks soojenema.
Uue aasta algus on ka kokkuvõtete tegemise aeg. Möödunud aastal palju kõneainet tekitanud Prantsusmaa tuumaenergia püstitas mullu negatiivse rekordi. Aastases võrdluses kukkus toodang 23% 278,3 teravatt-tunnini, mis on madalaim näitaja pärast aastat 1989. Polnud siis ime, miks kohalik põhivõrguettevõte hoiatas riiki elektrikatkestuste eest. Õnneks on alates jõuludest tuumajaamad nii palju korda saadud, et Prantsusmaa on aasta lõpust alates taas neto elektrieksportijaks olnud. Samal ajal Soome tuumatoodang kasvas 2022. aastal rekordilise 24,3 teravatt-tunnini, mida mõjutas eeskätt 1,6-gigavatise võimsusega Olkiluoto 3 käivitamine, seda küll veel testrežiimis. Tavarežiimil peaks jaam alustama 8. märtsil. Möödunud aastal rajas Soome ka enam kui 2400 megavati jagu uut tuulevõimsust, mis alustas aasta lõpus tööd. Suurbritannias aga toodeti eelmisel aastal keskmiselt 23% energiat tuulest, aidates vähendada riigi sõltuvust fossiilkütustest. Norrast sai 2022. aastal Euroopa suurimaid maagaasiga varustajaid ja nii jääb see ka alanud aastal.
CO2 nädala keskmine hind oli 80,8 €/t (-9 €/t). Kvoodihinna väikest langust mõjutas eeskätt pehmem ilm, mis omakorda vähendas vajadust kasutada tarbimise katmiseks fossiilkütustel põhinevaid elektrijaamu. Tarvidust nende järele kahandas ka suhteliselt suur taastuvenergia toodang tuulest. Piirkonna tuumajaamadest on endiselt remondis 23. veebruaril turule naasev Rootsi jaam Ringhals 4. Soome Olkiluoto 3 töötas piiratud võimsusel 6. jaanuarini, kuid 10. jaanuarini toodab elektrit maksimaalsel võimsusel. Pärast seda jäetakse kuni 5. veebruarini seisma, et kontrollida probleemseid turbiine ja 10. veebruarist kuni märtsi alguseni toimib taas piiratud võimsusel kuni regulaarse tootmise alguseni.
Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul kuni 500 MW. Auvere elektrijaam naasis turule planeeritust varem, alustades tööd juba 31. detsembril.
Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimekusest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.
Olavi Miller, Eesti Energia turuanalüüsi strateeg
Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.
