Energiatarkus
Tänased nipid nutikamaks homseks
Hetkel oluline

Päikesesalvestus kui investeering: kulud on suured, tulud veel suuremad
Ülemaailmselt tajutakse üha suurenevat vajadust puhtama ja säästlikuma energia järele ning päikeseenergia on selles vallas üks juhtivaid lahendusi. Tänapäeval on tõusnud päikeseenergiasse ja sellega koos salvestuslahendustesse investeerimine hinda ka eestlaste seas, pakkudes eeliseid nii tootjale kui tarbijale.

Kasulikud nipid, mis aitavad tudengina elektriarvelt säästa
Septembris on paljud noored alustamas õpinguid ülikoolis, mis osade jaoks tähendab elukohavahetust ning sellega koos ka suurenenud väljaminekuid. Elad sa ühiselamus, üürid või omad päris enda kodu – jagame lihtsaid nõuandeid, mida saad kasutusele võtta, et sügistalvised elektriarved ei kasvaks üle pea.

Elektripaketist elektriauto laadijani: Kuidas Enefit Connect koos kinnisvaraarendajatega kodu loomist lihtsustab
Elektripakett, tele- ja internetiteenuse pakkuja, elektriauto laadimispunkt… Need on vaid mõned üksikasjad, millele tuleb elukohta vahetades eraldi mõtlema hakata. Aga kuidas oleks, kui sarnased valikud saaks teha juba enne ehituse algust ja päris oma soovide järgi?

Mida teeb sügisene elektrihind ja kuidas kulud madalal hoida
Elektrihind on viimaste aastate jooksul olnud heitlik. Kui mullu olid elektri- ja gaasihinnad rekordiliselt kõrged, siis alles lõppeval suvel saime näha, kuidas suurenenud taastuvenergia kogus turul viis elektrihinna miinusesse. Mida toob aga eelootav sügis ning kuidas selleks juba täna valmistuda?

Lihtsad näpunäited, kuidas kodu sügise tulekuks ette valmistada
Sügis on saabumas ja sellega koos terendab teadmatus eesootavate elektrihindade ees. Kuigi esimeste prognooside kohaselt tõotab tänavu sügis tulla odavam kui mullu, tasub kasutusele võtta ennetavaid meetmeid, et mis aitavad kulud madalal hoida ka juhul, kui elektri hind peaks tõusma.

Keskmine universaalteenuse klient säästaks elektripaketi vahetusega ligi 120 eurot aastas
Eesti Energial on hetkel 65 000 klienti, kes tarbivad elektrit universaalteenusena, kuigi see on tänasel päeval kõige kallim valik turul. Paketti saab vahetada tasuta, rahaline võit on seejuures keskmisele universaalteenuse kliendile ligi 120 eurot aastas.

Miks peaks üldteenuse ja universaalteenuse kliendid alternatiivsele elektripaketile mõtlema?
Elektri üldteenust tarbivad täna ligi 65 000 Eesti Energia klienti. Möödunud aasta energiakriisi ning rekordiliste börsihindade tingimustes otsustati luua universaalteenus ja siduda üldteenuse hinnastamine elektri tootmishinnaga. Need kaks muudatust aitasid säästa kümneid tuhandeid tarbijaid ülikõrgetest elektrihindadest. Nüüd, kus elektrihind on stabiliseerunud, on olukord muutunud.
Energiaturu ülevaated

Energiaturu väljavaade: Mida oodata sügise ja talve energiahindadelt?
2023. aasta II kvartalis mõjutasid Eestis elektrihinda oluliselt madalamad maagaasi hinnad, tavapärasest soojemad ja tuulisemad ilmad ning Soome Olkiluoto 3 tuumajaama ja naaberriikide hüdrojaamade elektritoodang. Kuna elektrihinnad sõltuvad kõikjal Euroopas paljuski gaasihinnast, siis kujunevad sügistalvised elektrihinnad sõltuvalt sellest, kuidas Euroopa gaasi varustamisega toime tuleb.

Energiaturu ülevaade 15.05.2023: Energiakriisi esimese talve õppetunnid ehk miks me endiselt kergendatult hingata ei saa
Maikuu esimeses pooles langes maagaasi hind viimase kahe aasta madalaimale tasemele, Euroopa gaasihoidlad on üle ootuste kõrgel tasemel täidetud ning kevadine päike on koos lisanduvate tuuleenergia tootmisvõimustega aidanud elektrihinna tuua alla 10 sendi kilovatt-tunni eest. Ometi viitavad kõik märgid, et energiakriisi ei saa me kohe lõppenuks kuulutada.

Energiaturu ülevaade 25.04.2023: Saabuva suve ilm määrab talve elektrihinna
Elektri börsihind on langenud mõistlikule tasemele, maagaas on kallim kui paar aastat tagasi, ent viimase aasta võrdluses siiski talutava hinnaga. Milliseks kujunevad energiahinnad tuleval talvel, sõltub suuresti sellest, milline saab olema ees ootav suvi.
Hakkame säästma!

Kasulikud nipid, mis aitavad tudengina elektriarvelt säästa
Septembris on paljud noored alustamas õpinguid ülikoolis, mis osade jaoks tähendab elukohavahetust ning sellega koos ka suurenenud väljaminekuid. Elad sa ühiselamus, üürid või omad päris enda kodu – jagame lihtsaid nõuandeid, mida saad kasutusele võtta, et sügistalvised elektriarved ei kasvaks üle pea.

Mida teeb sügisene elektrihind ja kuidas kulud madalal hoida
Elektrihind on viimaste aastate jooksul olnud heitlik. Kui mullu olid elektri- ja gaasihinnad rekordiliselt kõrged, siis alles lõppeval suvel saime näha, kuidas suurenenud taastuvenergia kogus turul viis elektrihinna miinusesse. Mida toob aga eelootav sügis ning kuidas selleks juba täna valmistuda?

Lihtsad näpunäited, kuidas kodu sügise tulekuks ette valmistada
Sügis on saabumas ja sellega koos terendab teadmatus eesootavate elektrihindade ees. Kuigi esimeste prognooside kohaselt tõotab tänavu sügis tulla odavam kui mullu, tasub kasutusele võtta ennetavaid meetmeid, et mis aitavad kulud madalal hoida ka juhul, kui elektri hind peaks tõusma.
Vaata videot
Lihtsad viisid, kuidas alustada energia kokkuhoiuga juba täna
Elektri hinna järsk kallinemine suunab üha rohkem vaatama soodsamate lahenduste poole. Näpunäiteid, kuidas nii erakliendid kui ettevõtted saaksid elektriarvetelt kokku hoida, jagab Eesti Energia Eesti turu juht Dajana Tiitsaar.
Säästlikud ja targad energialahendused ettevõtetele
Sise- ja välivalgustus, päikesepargid, energia salvestamine ja elektriautode laadimine – kõik need lahendused on osa Eesti Energia poolt pakutavast täisteenusest, mille abil on võimalik ettevõtetel oma igakuistelt elektriarvetelt säästa. Ärikliendile loodud lahendustest räägib Eesti Energia uute teenuste juht Deepak Ahluwlia.
Kuula podcasti!

Eesti Energia Podcast: Kuidas tulevikus võrgurikkeid paremini ennetada ja vältida?
Kaheksandas saates uurib saatejuht Tarmo Sillaots Enefit Connecti digitaalsete teenuste juht Chris Kereselt ja IT arhitekt Risto Reinholdilt, kuidas aitab rikete ennetamise tööriist Netfix tulevikus võrgurikkeid paremini vältida.

Eesti Energia Podcast: Eesti Energia juhatuse esimees räägib oma kujunemise lugu ja tutvustab juhtimispõhimõtteid
Kelleks tahtis Andrus Durejko väiksena saada? Mida kujutab endast Skandinaavia stiilis juhtimine? Kas oluline on kiirus või põhjalikkus? Seitsmendas saates küsib Andrus Durejkolt küsimusi Eesti Energia arengupartner Merilin Metsma.
Kodune kokkuhoid

Kasulikud nipid, mis aitavad tudengina elektriarvelt säästa
Septembris on paljud noored alustamas õpinguid ülikoolis, mis osade jaoks tähendab elukohavahetust ning sellega koos ka suurenenud väljaminekuid. Elad sa ühiselamus, üürid või omad päris enda kodu – jagame lihtsaid nõuandeid, mida saad kasutusele võtta, et sügistalvised elektriarved ei kasvaks üle pea.

Lihtsad näpunäited, kuidas kodu sügise tulekuks ette valmistada
Sügis on saabumas ja sellega koos terendab teadmatus eesootavate elektrihindade ees. Kuigi esimeste prognooside kohaselt tõotab tänavu sügis tulla odavam kui mullu, tasub kasutusele võtta ennetavaid meetmeid, et mis aitavad kulud madalal hoida ka juhul, kui elektri hind peaks tõusma.
Elektriohutus

Mida teada pikseohu kohta, et õnnetus ei tabaks kui välk selgest taevast
Kas teadsid, et äikesehooaeg Eestis saab alguse juba maikuus ning kestab kuni septembrini? Nüüd, kus soojemad ilmad on taas kätte jõudnud ja äikest keskmisest rohkem kohata võib, tasub olla valvas ja pöörata tähelepanu sellele, kuidas kaitsta nii ennast kui oma kodu võimalike ohtude eest.

Ohutus ennekõike! Millal sina viimati oma kodu elektriseadmeid kontrollisid?
Argielu toimetuste keskel kipume unustama, kui oluline on vähemalt korra aastas kontrollida oma koduseid elektriseadmeid ja veenduda nende ohutuses. Ainuüksi halb kontakt pistikupesas võib saada tulekahju tekkepõhjuseks. Elektritööd usalda aga professionaalse tehniku hoolde, kes tagab, et nii suuremad kui väiksemad elektritööd saaksid õigesti tehtud.

Jõulutulede ohutus: kuidas valguskaunistusi niiskes keskkonnas õigesti kasutada
Pimedate õhtute saabudes kaunistavad paljud koduomanikud valguskettidega oma rõdud, katuseräästad, aknaääred ning puud-põõsad. Kuna elekter ja niiskus ei ole sõbrad, tasub enne tulede paigaldamist mõelda kindlasti ohutusele ning veenduda, et tuled saavad paigaldatud välitingimustesse sobivalt ning arukalt. Anname nõu, kuidas tuledega targalt läbi käia.
Efektiivne ettevõtlus

Elektripaketist elektriauto laadijani: Kuidas Enefit Connect koos kinnisvaraarendajatega kodu loomist lihtsustab
Elektripakett, tele- ja internetiteenuse pakkuja, elektriauto laadimispunkt… Need on vaid mõned üksikasjad, millele tuleb elukohta vahetades eraldi mõtlema hakata. Aga kuidas oleks, kui sarnased valikud saaks teha juba enne ehituse algust ja päris oma soovide järgi?

Mida teeb sügisene elektrihind ja kuidas kulud madalal hoida
Elektrihind on viimaste aastate jooksul olnud heitlik. Kui mullu olid elektri- ja gaasihinnad rekordiliselt kõrged, siis alles lõppeval suvel saime näha, kuidas suurenenud taastuvenergia kogus turul viis elektrihinna miinusesse. Mida toob aga eelootav sügis ning kuidas selleks juba täna valmistuda?

Vaata videot ja saa teada, milline näeb välja päikeseelektrijaama rajamise protsess
Tooda ise elektrit ja säästa juba täna! Päikesepaneelid on kasulik ja pikaajaline investeering, mis hakkab tulu tootma alates esimesest päevast.
Energiasäästu võimalused
Suurim energiakadu toimub katuse ja lae kaudu, kuhu koguneb soe õhk, mis halva soojustuse korral kergemini välja pääseb.
Soojustamise põhitõed:
- Terve maja soojustamine ja akende-uste väljavahetamine hoiab soojust kokku kuni 50%.
- Seinte soojustamine võib anda 16–30% energiakulude kokkuhoidu, kuna välisseinte lisasoojustamine säästab aastas keskmiselt 50–120 kWh seina ruutmeetri kohta.
- Katuse ja pööningu soojustamine võib anda 5–23% energiasäästu, kuna katuslagede soojustamine hoiab aastas kokku keskmiselt 40–80 kWh soojustatava pinna ruutmeetri kohta.
- Keldri soojustamisel on võimalik säästa 6–12% energiakuludest, kuna sokli- või keldrilae soojustamine hoiab aastas kokku keskmiselt 50 kWh soojustatava pinna ruutmeetri kohta. Kindlasti tasub tähelepanu pöörata keldriakende ja piisava ventilatsiooni olemasolule. Samuti sellele, et mitteköetavas keldris oleksid ka kütte- ning külmaveetorustikud kaetud vähemalt 50 mm isolatsiooniga.
- Hoone soojuskadude vähendamisel annab suurt säästu vanade akende tihendamine, katkiste klaaside ja irvakil uste väljavahetamine või uute kolmekordsete akende ning soojapidavamate välis- ja rõduuste paigaldamine. Nii võib säästa ligi 15% tarbitavast soojusest, kuna näiteks vanade puitakende vahetus kolmekordsete akende vastu annab aastas säästu keskmiselt 200–300 kWh akna ruutmeetri kohta. Soojustagastusega ventilatsiooni rajamisel võib aastas säästa 900 kWh soojusenergiat, kui õhuvahetus toimub 0,4 korda tunnis. Sellele lisandub ventilaatorite energiatarve.
Kui valgusallikatena on kasutusel hõõglambid, siis on palju energiasäästlikum need LED-lampide vastu välja vahetada. Kui hõõglambid võivad kulutada kuni veerandi elektriarvest, siis leedid vähendavad valgustuse kulu kuni 80%.
Millele tähelepanu pöörata:
Uute lampide ostmisel jälgi pakendilt lambi valgusvoogu (luumenites – lm). Näiteks vastab 60 W hõõglambile valgusvoog 700–750 lm, mida tekitab 33–48 W halogeenlamp, 11–12 W säästulamp või sama võimas leedlamp.
- Jälgi lampide värvustemperatuuri (kelvinites – K). Mida madalam väärtus, seda soojem ja lõõgastavam on valgus (soe valge 2700–3000 K, valge 3500 K, külm valge >4000 K). Sooja valgust eelistatakse eluruumides, külma valgust tööruumides. Jälgi pakendilt kindlasti ka seda, kas valitud säästulamp või leedlamp on kohandatud hämardamiseks, kui soovid seda timmida.
- Mida lühem on lampide eluiga, seda suurema keskkonnajälje nad jätavad. Lampide eluead:
- harilik hõõglamp: 1000 tundi,
- halogeenlamp: 500–3000 tundi,
- säästulamp: 6000–20 000 tundi,
- leedlamp: 25 000–50 000 tundi.
- Kohtadesse, kus lülitamisi on rohkem kui kolm korda päevas, tuleks valida tavalise säästulambi asemel suure lubatud lülituste arvuga mudel.
- Välitingimustes või niisketes tubades kasutavate lampide ostmisel tuleks vaadata, kas pakendile on märgitud töötemperatuur või IP-kaitseaste. IP-kaitseaste näitab elektriseadme kaitstust tolmu ja vee vastu. Mida suurem on IP-väärtus, seda kaitstum on valgusti välismõjude vastu. Näiteks vannitoa lakke või aeda paigaldamiseks sobivad IP44-kaitseastmega valgusallikad.
Kodus kulub sageli liiga palju energiat küttele, mida tegelikult väga vaja ei ole: köetakse ruume, kus keegi ei viibi, või hoitakse tavapärast toatemperatuuri ajal, kui kedagi kodus ei ole.
Küttekulude kokkuhoidmiseks:
- Uue maja planeerimisel võib silmas pidada, et kõige energiatõhusamaks on ristkülikukujulised hooned.
- Tarbetut küttekulu on võimalik tuvastada ja vähendada mitmesuguste energiasäästu seadmete ja nende korralise hooldamise abil. Küttesüsteemi automatiseerimine säästab 5–25% energiakuludest.
- Õhksoojuspump on lihtsasti paigaldatav ja soodne lahendus, mis toob võrreldes elektriküttega kahe- kuni kolmekordse säästu. Kuumal ajal toimib õhksoojuspump ka jahutina.
- Kui õhksoojuspump toodab 5 kWh soojusenergiat, siis ta tarbib selleks vaid 1 kWh elektrit ja ülejäänud 4 kWh on õhust saadav tasuta soojusenergia.
- Mugav eluruumide sisekliima tähendab kütteperioodil 18–22 °C õhutemperatuuri. Eesti kliimas tähendab see ruumide kütmist vähemalt kaheksal kuul aastas. Otsustades päikesepaneelide kasuks, toodad ise elektrienergiat, mis katab ära olulise osa sooja vee tootmiseks vajaliku energiakulu sel perioodil.
- Radiaatorite puhul aitab küttekulusid kokku hoida termoventiilide paigaldamine, regulaarne õhutamine ning sisepindade puhtana hoidmine ladestuvast katlakivist. Lisaks, üks kraad madalam temperatuur vähendab küttekulusid 5% võrra.
Ligi kolmandik Eestis kasutatavast energiast kulub elamutele. Keskkonnamõju vähendamiseks on oluline hoone energiatõhusamaks muuta. Pealegi võib nutikas tarbimine energiakulusid kuni 50% ulatuses kokku hoida.
Energiatõhuseses veendumiseks:
- Termoülevaatus annab hinnangu hoone ehitustehnilisele seisundile ja peamistele soojaleketele. Soovitame termoülevaatust ehitusjärgseks kvaliteedikontrolliks või kui soovid leida lahendusi, kuidas kodu energiatõhusamaks muuta.
- Energiamärgis on dokument, mis annab ülevaate sinu kodu tegelikust energiatarbimisest: kui palju kulub energiat küttele, elektrile, vee soojendamisele jms.
- Energiaaudit selgitab välja, millised seadmed kodus energiat kulutavad ning kust ja kui palju energiat hoonest asjatult kaob. Koos energiaauditiga anname kaasa ka soovitused, kuidas energiakuludelt säästa.
Kodudes on seadmed tihti ooterežiimil, kui neid tegelikult ei kasutata. Mõne vana tarviku energiakulu on sedavõrd suur, et nõuab seadme väljavahetamist uue ja säästlikuma vastu.
Tarbetu energiakulu ärahoidmiseks:
- Erinevate koduseadmete lubatud energiakulu saab teada seadmete energiamärgiselt. Kaupluses uut kodumasinat valides vaata seda kindlasti: mida kõrgem märk (nt A+++ või A++), seda vähem energiat seade kulutab.
- Eri seadmete energiakasutust jälgivad mõõturid ja monitorid, mis analüüsivad seadmete senist energiakasutust ja näitavad võimalusi energiasäästuks. Mõõtevahenditeks võivad olla nii termomeetrid, elektri- ja gaasimõõturid, pistikupesaarvestid, elektrikulumonitorid kui ka termokaamerad.
- Energia kokkuhoidmiseks majapidamises on loodud spetsiaalsed energiasäästu seadmed, mille põhieesmärk on energiat kokku hoida. Nende hulka kuuluvad näiteks lülitiga pikendusjuhtmed ja kaugjuhitavad pistiklülitid, programmeeritavad termostaadid, ooterežiimi tuvastusseadmed, ukse-akna andurid ja koduautomaatika, mille abil saab lisaks muudele mugavus- ja turvateenustele kõikjal oma majapidamise energiatarbimist kontrollida.
- Energiasäästu on võimalik tagada ka kaudsete energiasäästu seadmete abil. Need on näiteks regulaatorlülitid, aeglülitid, liikumis- või infrapunaandurid ja hämarlülitid, millest osa seadmeid on loodud teiste ülesannete tarvis, kuid mis aitavad samuti energiat kokku hoida.
Päikesepaneelid on parim ja lihtsaim viis hakata ise 100% puhast elektrit tootma ning seeläbi elektrikuludelt kokku hoida. Sääst tuleb nii elektri-, võrgutasu kui ka riiklike maksude arvelt, kogu ülejääva elektri saab aga võrku tagasi müüa või salvestada. Investeering keskkonnahoidlikku päikeseelektrijaama on püsiva ja kindla tootlusega ning suurendab hoone turuväärtust.
Mida päikesejaama rajamisel silmas pidada:
- Parim aeg päikeselektrijaama planeerimiseks on sügis. Sellisel juhul on jaam kevadeks valmis ning võimalus on osa saada peaaegu kogu järgmise aasta päikeseelektri toodangust.
- Päikesepaneelide tootlikkuse kõrgaeg jääb tavaliselt märtsi ja hilise augusti vahele. Parima toodanguga kuud on aprill ja mai, mil päike käib kõrgelt, kuid temperatuurid on veel jahedamad. Talvekuudel on tootlikkus väiksem, aga mitte päris olematu.
- Näiteks 15 000 kWh aastatarbimisega kodumajapidamine, mille katusele mahub 8 kW võimsuses päikesepaneele, võidab säästetud ja võrku müüdud elektrienergialt orienteeruvalt 650 eurot aastas ehk poole oma senisest elektriarvest. Ideaaljuhul on võimalik aasta jooksul oma elektriarveid kuni 70% ulatuses vähendada.
- Energiasalvesti suurendab enda toodetud energia tarbimist kuni 20%. Nii tekib ka suurem rahaline sääst võrguelektri ja -tasude arvelt. Kui salvestuslahendusele lisada tagavaratoite ümberlüliti, siis võrgurikete puhul elektrivarustus ei katke.
Hästi projekteeritud päikesejaam tasub end ära kuni kümne aastaga.
Tule virtuaaltuurile!
Avastame koos võimalusi, kuidas kodu nutikamaks ja rohelisemaks muuta
Tahad rohkem teada?
Loe energiamaailmas toimuva kohta ka meie blogist.