Energiatarkus

Suurim energiakadu toimub katuse ja lae kaudu, kuhu koguneb soe õhk, mis halva soojustuse korral kergemini välja pääseb.

Soojustamise põhitõed:

• Terve maja soojustamine ja akende-uste väljavahetamine hoiab soojust kokku kuni 50%.
• Seinte soojustamine võib anda 16–30% energiakulude kokkuhoidu, kuna välisseinte lisasoojustamine säästab aastas keskmiselt 50–120 kWh seina ruutmeetri kohta.
• Katuse ja pööningu soojustamine võib anda 5–23% energiasäästu, kuna katuslagede soojustamine hoiab aastas kokku keskmiselt 40–80 kWh soojustatava pinna ruutmeetri kohta.
• Keldri soojustamisel on võimalik säästa 6–12% energiakuludest, kuna sokli- või keldrilae soojustamine hoiab aastas kokku keskmiselt 50 kWh soojustatava pinna ruutmeetri kohta. Kindlasti tasub tähelepanu pöörata keldriakende ja piisava ventilatsiooni olemasolule. Samuti sellele, et mitteköetavas keldris oleksid ka kütte- ning külmaveetorustikud kaetud vähemalt 50 mm isolatsiooniga.
• Hoone soojuskadude vähendamisel annab suurt säästu vanade akende tihendamine, katkiste klaaside ja irvakil uste väljavahetamine või uute kolmekordsete akende ning soojapidavamate välis- ja rõduuste paigaldamine. Nii võib säästa ligi 15% tarbitavast soojusest, kuna näiteks vanade puitakende vahetus kolmekordsete akende vastu annab aastas säästu keskmiselt 200–300 kWh akna ruutmeetri kohta. Soojustagastusega ventilatsiooni rajamisel võib aastas säästa 900 kWh soojusenergiat, kui õhuvahetus toimub 0,4 korda tunnis. Sellele lisandub ventilaatorite energiatarve.

Kui valgusallikatena on kasutusel hõõglambid, siis on palju energiasäästlikum need LED-lampide vastu välja vahetada. Kui hõõglambid võivad kulutada kuni veerandi elektriarvest, siis leedid vähendavad valgustuse kulu kuni 80%.

Millele tähelepanu pöörata:

Uute lampide ostmisel jälgi pakendilt lambi valgusvoogu (luumenites – lm). Näiteks vastab 60 W hõõglambile valgusvoog 700–750 lm, mida tekitab 33–48 W halogeenlamp, 11–12 W säästulamp või sama võimas leedlamp.

• Jälgi lampide värvustemperatuuri (kelvinites – K). Mida madalam väärtus, seda soojem ja lõõgastavam on valgus (soe valge 2700–3000 K, valge 3500 K, külm valge >4000 K). Sooja valgust eelistatakse eluruumides, külma valgust tööruumides. Jälgi pakendilt kindlasti ka seda, kas valitud säästulamp või leedlamp on kohandatud hämardamiseks, kui soovid seda timmida.
• Mida lühem on lampide eluiga, seda suurema keskkonnajälje nad jätavad. Lampide eluead:
  • harilik hõõglamp: 1000 tundi,
  • halogeenlamp: 500–3000 tundi,
  • säästulamp: 6000–20 000 tundi,
  • leedlamp: 25 000–50 000 tundi.
• Kohtadesse, kus lülitamisi on rohkem kui kolm korda päevas, tuleks valida tavalise säästulambi asemel suure lubatud lülituste arvuga mudel.
• Välitingimustes või niisketes tubades kasutavate lampide ostmisel tuleks vaadata, kas pakendile on märgitud töötemperatuur või IP-kaitseaste. IP-kaitseaste näitab elektriseadme kaitstust tolmu ja vee vastu. Mida suurem on IP-väärtus, seda kaitstum on valgusti välismõjude vastu. Näiteks vannitoa lakke või aeda paigaldamiseks sobivad IP44-kaitseastmega valgusallikad.

Kodus kulub sageli liiga palju energiat küttele, mida tegelikult väga vaja ei ole: köetakse ruume, kus keegi ei viibi, või hoitakse tavapärast toatemperatuuri ajal, kui kedagi kodus ei ole.

Küttekulude kokkuhoidmiseks:

• Uue maja planeerimisel võib silmas pidada, et kõige energiatõhusamaks on ristkülikukujulised hooned.
• Tarbetut küttekulu on võimalik tuvastada ja vähendada mitmesuguste energiasäästu seadmete ja nende korralise hooldamise abil. Küttesüsteemi automatiseerimine säästab 5–25% energiakuludest.
• Õhksoojuspump on lihtsasti paigaldatav ja soodne lahendus, mis toob võrreldes elektriküttega kahe- kuni kolmekordse säästu. Kuumal ajal toimib õhksoojuspump ka jahutina.
• Kui õhksoojuspump toodab 5 kWh soojusenergiat, siis ta tarbib selleks vaid 1 kWh elektrit ja ülejäänud 4 kWh on õhust saadav tasuta soojusenergia.
• Mugav eluruumide sisekliima tähendab kütteperioodil 18–22 °C õhutemperatuuri. Eesti kliimas tähendab see ruumide kütmist vähemalt kaheksal kuul aastas. Otsustades päikesepaneelide kasuks, toodad ise elektrienergiat, mis katab ära olulise osa sooja vee tootmiseks vajaliku energiakulu sel perioodil.
• Radiaatorite puhul aitab küttekulusid kokku hoida termoventiilide paigaldamine, regulaarne õhutamine ning sisepindade puhtana hoidmine ladestuvast katlakivist. Lisaks, üks kraad madalam temperatuur vähendab küttekulusid 5% võrra.

Ligi kolmandik Eestis kasutatavast energiast kulub elamutele. Keskkonnamõju vähendamiseks on oluline hoone energiatõhusamaks muuta. Pealegi võib nutikas tarbimine energiakulusid kuni 50% ulatuses kokku hoida.

Energiatõhuseses veendumiseks:

• Termoülevaatus annab hinnangu hoone ehitustehnilisele seisundile ja peamistele soojaleketele. Soovitame termoülevaatust ehitusjärgseks kvaliteedikontrolliks või kui soovid leida lahendusi, kuidas kodu energiatõhusamaks muuta.
• Energiamärgis on dokument, mis annab ülevaate sinu kodu tegelikust energiatarbimisest: kui palju kulub energiat küttele, elektrile, vee soojendamisele jms.
• Energiaaudit selgitab välja, millised seadmed kodus energiat kulutavad ning kust ja kui palju energiat hoonest asjatult kaob. Koos energiaauditiga anname kaasa ka soovitused, kuidas energiakuludelt säästa.

Kodudes on seadmed tihti ooterežiimil, kui neid tegelikult ei kasutata. Mõne vana tarviku energiakulu on sedavõrd suur, et nõuab seadme väljavahetamist uue ja säästlikuma vastu.

Tarbetu energiakulu ärahoidmiseks:

• Erinevate koduseadmete lubatud energiakulu saab teada seadmete energiamärgiselt. Kaupluses uut kodumasinat valides vaata seda kindlasti: mida kõrgem märk (nt A+++ või A++), seda vähem energiat seade kulutab.
• Eri seadmete energiakasutust jälgivad mõõturid ja monitorid, mis analüüsivad seadmete senist energiakasutust ja näitavad võimalusi energiasäästuks. Mõõtevahenditeks võivad olla nii termomeetrid, elektri- ja gaasimõõturid, pistikupesaarvestid, elektrikulumonitorid kui ka termokaamerad.
• Energia kokkuhoidmiseks majapidamises on loodud spetsiaalsed energiasäästu seadmed, mille põhieesmärk on energiat kokku hoida. Nende hulka kuuluvad näiteks lülitiga pikendusjuhtmed ja kaugjuhitavad pistiklülitid, programmeeritavad termostaadid, ooterežiimi tuvastusseadmed, ukse-akna andurid ja koduautomaatika, mille abil saab lisaks muudele mugavus- ja turvateenustele kõikjal oma majapidamise energiatarbimist kontrollida.
• Energiasäästu on võimalik tagada ka kaudsete energiasäästu seadmete abil. Need on näiteks regulaatorlülitid, aeglülitid, liikumis- või infrapunaandurid ja hämarlülitid, millest osa seadmeid on loodud teiste ülesannete tarvis, kuid mis aitavad samuti energiat kokku hoida.

Päikesepaneelid on parim ja lihtsaim viis hakata ise 100% puhast elektrit tootma ning seeläbi elektrikuludelt kokku hoida. Sääst tuleb nii elektri-, võrgutasu kui ka riiklike maksude arvelt, kogu ülejääva elektri saab aga võrku tagasi müüa või salvestada. Investeering keskkonnahoidlikku päikeseelektrijaama on püsiva ja kindla tootlusega ning suurendab hoone turuväärtust.

Mida päikesejaama rajamisel silmas pidada:

• Parim aeg päikeselektrijaama planeerimiseks on sügis. Sellisel juhul on jaam kevadeks valmis ning võimalus on osa saada peaaegu kogu järgmise aasta päikeseelektri toodangust.
• Päikesepaneelide tootlikkuse kõrgaeg jääb tavaliselt märtsi ja hilise augusti vahele. Parima toodanguga kuud on aprill ja mai, mil päike käib kõrgelt, kuid temperatuurid on veel jahedamad. Talvekuudel on tootlikkus väiksem, aga mitte päris olematu.
• Näiteks 15 000 kWh aastatarbimisega kodumajapidamine, mille katusele mahub 8 kW võimsuses päikesepaneele, võidab säästetud ja võrku müüdud elektrienergialt orienteeruvalt 650 eurot aastas ehk poole oma senisest elektriarvest. Ideaaljuhul on võimalik aasta jooksul oma elektriarveid kuni 70% ulatuses vähendada.
• Energiasalvesti suurendab enda toodetud energia tarbimist kuni 20%. Nii tekib ka suurem rahaline sääst võrguelektri ja -tasude arvelt. Kui salvestuslahendusele lisada tagavaratoite ümberlüliti, siis võrgurikete puhul elektrivarustus ei katke.

Hästi projekteeritud päikesejaam tasub end ära kuni kümne aastaga.