Energiatarkus
Tänased nipid nutikamaks homseks
Hetkel oluline
Lugeja küsib: „Kas ja kuidas mõjutab sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga mind kui energiatarbijat?“
Eesti koos teiste Balti riikidega ühendab end 2025. aasta alguses Venemaa elektrivõrgust lahti. See on oluline samm nii energiajulgeoleku tagamiseks kui Euroopa elektrivõrku integreerumiseks. Protsessi teostamist ja sujuvust tagab Eestis
Loome ettevõtetele terviklikke ja nutikaid energialahendusi: kulud alla ja kindlus tulevikuks!
Energiaturul on aset leidmas märkimisväärsed muutused ning ettevõtted otsivad nutikaid lahendusi, mis aitaksid hoida kulud kontrolli all ja tagaksid stabiilsuse ka turu kõikumisel. Eesti ühe
Millega arvestada elektrienergia hanke läbiviimisel
Kerkivad energiahinnad ning keskkonnamõjude vähendamise vajadus nügivad organisatsioone ja ettevõtteid hankima elektrienergiat kulutõhusalt ja jätkusuutlikult. Toome välja olulised punktid, millega elektrienergia hanke ettevalmistamisel arvestada. Täpse
Enefit ja STACC arendavad prognoosimudelit sagedusturgude tasakaalustamiseks
Elektriautode populaarsus on kogu maailmas märkimisväärselt kasvanud ja Eestis on see trend sarnaselt tõusujoonel. Siiski tekitab paljudes riikides, kus elektriautode levik on ulatuslikum, küsimusi võimekus
Eeskuju kogu sektorile: Eesti suurimast jäätisetehasest tuleb vaid roheenergiaga toodetud maius
Premia, Eesti suurim ja vanim jäätisetootja valmistub peagi tähistama oma 70. sünnipäeva. Premia missioon on pakkuda parimat jäätist, mis toob rõõmu nii lastele kui täiskasvanutele. Selles on roll uuenduslikel lahendustel, mis aitavad hoida kõrget kvaliteeti ja eristuda teistest tootjatest.
Kaheksa põnevat fakti päikesepaneelide ja energiatootmise kohta
Päikeseenergia muutub üha olulisemaks energiaallikaks nii Eestis kui kogu maailmas. Enefit Greeni päikeseenergia eksperdid on toonud välja kaheksa huvitavat fakti päikesepaneelide ja nende elektritootmise kohta, mis valgustavad nii tehnoloogilisi uuendusi kui ka tootmise iseärasusi.
Mikrotootjate panus kasvas aastaga ligi veerandi võrra
Elektrilevi selle aasta kolmanda kvartali andmed kinnitavad, et Eestis kasvab pidevalt nii elektritootjate kui ka nende toodetud energia hulk. Mikrotootjate, sealhulgas kodumajapidamiste panus on oluline ja kasvav.
Energiaturu ülevaated
Energiaturu ülevaade: mida tõi märtsikuu Eesti, Balti ja Euroopa energiaturgudele?
Märts oli energiamaastikul üldpildis ootuspärane ja suuremaid üllatusi endaga kaasa ei toonud. Kevadele omaselt jäid energiahinnad Balti riikides stabiilseks ja püsisid madalal tasemel. Analüüsime peamisi tegureid, mis sellele kaasa aitasid.
Energiaturu väljavaade: Mida oodata sügise ja talve energiahindadelt?
2023. aasta II kvartalis mõjutasid Eestis elektrihinda oluliselt madalamad maagaasi hinnad, tavapärasest soojemad ja tuulisemad ilmad ning Soome Olkiluoto 3 tuumajaama ja naaberriikide hüdrojaamade elektritoodang. Kuna elektrihinnad sõltuvad kõikjal Euroopas paljuski gaasihinnast, siis kujunevad sügistalvised elektrihinnad sõltuvalt sellest, kuidas Euroopa gaasi varustamisega toime tuleb.
Energiaturu ülevaade 15.05.2023: Energiakriisi esimese talve õppetunnid ehk miks me endiselt kergendatult hingata ei saa
Maikuu esimeses pooles langes maagaasi hind viimase kahe aasta madalaimale tasemele, Euroopa gaasihoidlad on üle ootuste kõrgel tasemel täidetud ning kevadine päike on koos lisanduvate tuuleenergia tootmisvõimustega aidanud elektrihinna tuua alla 10 sendi kilovatt-tunni eest. Ometi viitavad kõik märgid, et energiakriisi ei saa me kohe lõppenuks kuulutada.
Hakkame säästma!
Sügisene elektrisääst: kuidas hoida kulud kontrolli all
Sügis on taas kätte jõudnud ning toonud päevakorda küsimuse, kas oodata on elektrihinna tõusu. Kui üldjuhul tähendavad külmemad ilmad suuremat tarbimist ja kallemaid hindu, on tegeliku prognoosimine keerukas. Sestap on hea teada ennetavaid meetmeid, mis aitavad kulud madalal hoida ka juhul, kui elektri hind peaks tõusma.
Lugeja küsib: „Miks on mu öine elektritarbimine suurem kui päevane?”
Elektriarve koosneb nii elektri hinnast kui erinevatest tasudest ja maksudest. Mõnel tarbijal on arvel veel eraldi rida öisele elektritarbimisele. Kui reeglina kasutame elektrit enim päevasel ajal, võib tekkida olukordi, kus hoopis öine tarbimine on suurem. Miks see nii on?
Päikeseenergia ekspert: Päikesepaneelide peamine eesmärk ei ole raha teenimine, vaid raha säästmine
Päikesepaneelide tasuvusest on viimasel ajal liikunud meedias ja tehnoloogiahuviliste sotsiaalmeediagruppides mitmeid arutelusid. Kui ühelt poolt väidetakse, et suviste negatiivsete elektrihindadega ei õigusta paneelid ennast ära,
Vaata videot
Enefit on uus energia
Alates 1. jaanuarist 2024 pakume sulle kõiki energiatooteid ja -teenuseid Enefiti kaubamärgi alt. Oleme sinu energiapartnerid ning aitame leida nutikaid energialahendusi. Selliseid, mis muudavad sinu igapäevaelu mugavamaks, töötavad energiasäästlikult ja aitavad vähendada sinu keskkonnajälge.
Kuula podcasti!
Enefit Podcast: Kuidas tulevikus võrgurikkeid paremini ennetada ja vältida?
Kaheksandas saates uurib saatejuht Tarmo Sillaots Enefit Connecti digitaalsete teenuste juht Chris Kereselt ja IT arhitekt Risto Reinholdilt, kuidas aitab rikete ennetamise tööriist Netfix tulevikus võrgurikkeid paremini vältida.
Enefit Podcast: Enefiti juhatuse esimees räägib oma kujunemise lugu ja tutvustab juhtimispõhimõtteid
Kelleks tahtis Andrus Durejko väiksena saada? Mida kujutab endast Skandinaavia stiilis juhtimine? Kas oluline on kiirus või põhjalikkus? Seitsmendas saates küsib Andrus Durejkolt küsimusi Enefiti arengupartner Merilin Metsma.
Kodune kokkuhoid
Sügisene elektrisääst: kuidas hoida kulud kontrolli all
Sügis on taas kätte jõudnud ning toonud päevakorda küsimuse, kas oodata on elektrihinna tõusu. Kui üldjuhul tähendavad külmemad ilmad suuremat tarbimist ja kallemaid hindu, on tegeliku prognoosimine keerukas. Sestap on hea teada ennetavaid meetmeid, mis aitavad kulud madalal hoida ka juhul, kui elektri hind peaks tõusma.
Kuidas kasutada isetoodetud energiat omale sobival ajal ning salvestada võrgust soodsatel tundidel
Sel suvel arutleti palju nii meedias kui ka tehnoloogiahuviliste sotsiaalmeediagruppides päikesepaneelide tasuvuse üle. Ühelt poolt väidetakse, et paneelid ei tasu end ära, eriti kui elektrihinnad on mõnel tunnil negatiivsed ja tootja peab energiat võrku müües peale maksma. Samas oli suvel elektri börsihind kõrge, sest tuul ei puhunud, Estlink-2 kaabel oli remondis ja vahepeal naaberriikide tootmisüksused samuti.
Elektriohutus
Kodune elektriohutus: kuidas vältida seadmerikkeid ja kaitsta oma vara?
Tehnika kiire areng toob kodudesse aina uusi ja veelgi nutikamaid elektriseadmeid, mille rikki minek võib meie elu oluliselt häirida. Sestap on oluline neid rohkem kaitsta. Enefiti energiaekspert Kätlin Sillajõe selgitab, kuidas on seda mõistlik teha.
Talvine elektriohutus: kuidas jõulutulesid niiskes keskkonnas õigesti kasutada
Tänaval jalutades võib üha enam märgata valguskettidega ehitud rõdu- ja aknaääri, katuseräästaid ning puid-põõsaid. Oluline on meeles pidada, et elekter ja niiskus ei ole sõbrad, mistõttu tuleks enne tulede paigaldamist veenduda nende ohutuses ja teha kindlaks, et need õuetingimustesse ka sobiks.
Elektririketest põhjustatud tulekahjud: millised on suurimad ohukohad meie kodudes?
Igal aastal tuleb ette õnnetusi ja tulekahjusid, mis on tingitud elektripaigaldiste või -seadmete valest kasutamisest, nende puudulikust hooldamisest või hooldamata jätmisest. Eriti aktuaalne on teema peale pikka suve, mil võetakse taas kasutusele elektriradiaatorid, soojapuhurid jms. Selgitame, millised on suurimad ohukohad ja mida saad sina teha, et tuleõnnetusi ära hoida.
Efektiivne ettevõtlus
Venemaa elektrivõrgust lahkumine: mida peaksid ettevõtjana teadma?
Eesti koos teiste Balti riikidega ühendab end 2025. aasta alguses Venemaa elektrivõrgust lahti. See on oluline samm nii energiajulgeoleku tagamiseks kui Euroopa elektrivõrku integreerumiseks.
Loome ettevõtetele terviklikke ja nutikaid energialahendusi: kulud alla ja kindlus tulevikuks!
Energiaturul on aset leidmas märkimisväärsed muutused ning ettevõtted otsivad nutikaid lahendusi, mis aitaksid hoida kulud kontrolli all ja tagaksid stabiilsuse ka turu kõikumisel. Eesti ühe
Millega arvestada elektrienergia hanke läbiviimisel
Kerkivad energiahinnad ning keskkonnamõjude vähendamise vajadus nügivad organisatsioone ja ettevõtteid hankima elektrienergiat kulutõhusalt ja jätkusuutlikult. Toome välja olulised punktid, millega elektrienergia hanke ettevalmistamisel arvestada. Täpse
Energiasäästu võimalused
Suurim energiakadu toimub katuse ja lae kaudu, kuhu koguneb soe õhk, mis halva soojustuse korral kergemini välja pääseb.
Soojustamise põhitõed:
- Terve maja soojustamine ja akende-uste väljavahetamine hoiab soojust kokku kuni 50%.
- Seinte soojustamine võib anda 16–30% energiakulude kokkuhoidu, kuna välisseinte lisasoojustamine säästab aastas keskmiselt 50–120 kWh seina ruutmeetri kohta.
- Katuse ja pööningu soojustamine võib anda 5–23% energiasäästu, kuna katuslagede soojustamine hoiab aastas kokku keskmiselt 40–80 kWh soojustatava pinna ruutmeetri kohta.
- Keldri soojustamisel on võimalik säästa 6–12% energiakuludest, kuna sokli- või keldrilae soojustamine hoiab aastas kokku keskmiselt 50 kWh soojustatava pinna ruutmeetri kohta. Kindlasti tasub tähelepanu pöörata keldriakende ja piisava ventilatsiooni olemasolule. Samuti sellele, et mitteköetavas keldris oleksid ka kütte- ning külmaveetorustikud kaetud vähemalt 50 mm isolatsiooniga.
- Hoone soojuskadude vähendamisel annab suurt säästu vanade akende tihendamine, katkiste klaaside ja irvakil uste väljavahetamine või uute kolmekordsete akende ning soojapidavamate välis- ja rõduuste paigaldamine. Nii võib säästa ligi 15% tarbitavast soojusest, kuna näiteks vanade puitakende vahetus kolmekordsete akende vastu annab aastas säästu keskmiselt 200–300 kWh akna ruutmeetri kohta. Soojustagastusega ventilatsiooni rajamisel võib aastas säästa 900 kWh soojusenergiat, kui õhuvahetus toimub 0,4 korda tunnis. Sellele lisandub ventilaatorite energiatarve.
Kui valgusallikatena on kasutusel hõõglambid, siis on palju energiasäästlikum need LED-lampide vastu välja vahetada. Kui hõõglambid võivad kulutada kuni veerandi elektriarvest, siis leedid vähendavad valgustuse kulu kuni 80%.
Millele tähelepanu pöörata:
Uute lampide ostmisel jälgi pakendilt lambi valgusvoogu (luumenites – lm). Näiteks vastab 60 W hõõglambile valgusvoog 700–750 lm, mida tekitab 33–48 W halogeenlamp, 11–12 W säästulamp või sama võimas leedlamp.
- Jälgi lampide värvustemperatuuri (kelvinites – K). Mida madalam väärtus, seda soojem ja lõõgastavam on valgus (soe valge 2700–3000 K, valge 3500 K, külm valge >4000 K). Sooja valgust eelistatakse eluruumides, külma valgust tööruumides. Jälgi pakendilt kindlasti ka seda, kas valitud säästulamp või leedlamp on kohandatud hämardamiseks, kui soovid seda timmida.
- Mida lühem on lampide eluiga, seda suurema keskkonnajälje nad jätavad. Lampide eluead:
- harilik hõõglamp: 1000 tundi,
- halogeenlamp: 500–3000 tundi,
- säästulamp: 6000–20 000 tundi,
- leedlamp: 25 000–50 000 tundi.
- Kohtadesse, kus lülitamisi on rohkem kui kolm korda päevas, tuleks valida tavalise säästulambi asemel suure lubatud lülituste arvuga mudel.
- Välitingimustes või niisketes tubades kasutavate lampide ostmisel tuleks vaadata, kas pakendile on märgitud töötemperatuur või IP-kaitseaste. IP-kaitseaste näitab elektriseadme kaitstust tolmu ja vee vastu. Mida suurem on IP-väärtus, seda kaitstum on valgusti välismõjude vastu. Näiteks vannitoa lakke või aeda paigaldamiseks sobivad IP44-kaitseastmega valgusallikad.
Kodus kulub sageli liiga palju energiat küttele, mida tegelikult väga vaja ei ole: köetakse ruume, kus keegi ei viibi, või hoitakse tavapärast toatemperatuuri ajal, kui kedagi kodus ei ole.
Küttekulude kokkuhoidmiseks:
- Uue maja planeerimisel võib silmas pidada, et kõige energiatõhusamaks on ristkülikukujulised hooned.
- Tarbetut küttekulu on võimalik tuvastada ja vähendada mitmesuguste energiasäästu seadmete ja nende korralise hooldamise abil. Küttesüsteemi automatiseerimine säästab 5–25% energiakuludest.
- Õhksoojuspump on lihtsasti paigaldatav ja soodne lahendus, mis toob võrreldes elektriküttega kahe- kuni kolmekordse säästu. Kuumal ajal toimib õhksoojuspump ka jahutina.
- Kui õhksoojuspump toodab 5 kWh soojusenergiat, siis ta tarbib selleks vaid 1 kWh elektrit ja ülejäänud 4 kWh on õhust saadav tasuta soojusenergia.
- Mugav eluruumide sisekliima tähendab kütteperioodil 18–22 °C õhutemperatuuri. Eesti kliimas tähendab see ruumide kütmist vähemalt kaheksal kuul aastas. Otsustades päikesepaneelide kasuks, toodad ise elektrienergiat, mis katab ära olulise osa sooja vee tootmiseks vajaliku energiakulu sel perioodil.
- Radiaatorite puhul aitab küttekulusid kokku hoida termoventiilide paigaldamine, regulaarne õhutamine ning sisepindade puhtana hoidmine ladestuvast katlakivist. Lisaks, üks kraad madalam temperatuur vähendab küttekulusid 5% võrra.
Ligi kolmandik Eestis kasutatavast energiast kulub elamutele. Keskkonnamõju vähendamiseks on oluline hoone energiatõhusamaks muuta. Pealegi võib nutikas tarbimine energiakulusid kuni 50% ulatuses kokku hoida.
Energiatõhuseses veendumiseks:
- Termoülevaatus annab hinnangu hoone ehitustehnilisele seisundile ja peamistele soojaleketele. Soovitame termoülevaatust ehitusjärgseks kvaliteedikontrolliks või kui soovid leida lahendusi, kuidas kodu energiatõhusamaks muuta.
- Energiamärgis on dokument, mis annab ülevaate sinu kodu tegelikust energiatarbimisest: kui palju kulub energiat küttele, elektrile, vee soojendamisele jms.
- Energiaaudit selgitab välja, millised seadmed kodus energiat kulutavad ning kust ja kui palju energiat hoonest asjatult kaob. Koos energiaauditiga anname kaasa ka soovitused, kuidas energiakuludelt säästa.
Kodudes on seadmed tihti ooterežiimil, kui neid tegelikult ei kasutata. Mõne vana tarviku energiakulu on sedavõrd suur, et nõuab seadme väljavahetamist uue ja säästlikuma vastu.
Tarbetu energiakulu ärahoidmiseks:
- Erinevate koduseadmete lubatud energiakulu saab teada seadmete energiamärgiselt. Kaupluses uut kodumasinat valides vaata seda kindlasti: mida kõrgem märk (nt A+++ või A++), seda vähem energiat seade kulutab.
- Eri seadmete energiakasutust jälgivad mõõturid ja monitorid, mis analüüsivad seadmete senist energiakasutust ja näitavad võimalusi energiasäästuks. Mõõtevahenditeks võivad olla nii termomeetrid, elektri- ja gaasimõõturid, pistikupesaarvestid, elektrikulumonitorid kui ka termokaamerad.
- Energia kokkuhoidmiseks majapidamises on loodud spetsiaalsed energiasäästu seadmed, mille põhieesmärk on energiat kokku hoida. Nende hulka kuuluvad näiteks lülitiga pikendusjuhtmed ja kaugjuhitavad pistiklülitid, programmeeritavad termostaadid, ooterežiimi tuvastusseadmed, ukse-akna andurid ja koduautomaatika, mille abil saab lisaks muudele mugavus- ja turvateenustele kõikjal oma majapidamise energiatarbimist kontrollida.
- Energiasäästu on võimalik tagada ka kaudsete energiasäästu seadmete abil. Need on näiteks regulaatorlülitid, aeglülitid, liikumis- või infrapunaandurid ja hämarlülitid, millest osa seadmeid on loodud teiste ülesannete tarvis, kuid mis aitavad samuti energiat kokku hoida.
Päikesepaneelid on parim ja lihtsaim viis hakata ise 100% puhast elektrit tootma ning seeläbi elektrikuludelt kokku hoida. Sääst tuleb nii elektri-, võrgutasu kui ka riiklike maksude arvelt, kogu ülejääva elektri saab aga võrku tagasi müüa või salvestada. Investeering keskkonnahoidlikku päikeseelektrijaama on püsiva ja kindla tootlusega ning suurendab hoone turuväärtust.
Mida päikesejaama rajamisel silmas pidada:
- Parim aeg päikeselektrijaama planeerimiseks on sügis. Sellisel juhul on jaam kevadeks valmis ning võimalus on osa saada peaaegu kogu järgmise aasta päikeseelektri toodangust.
- Päikesepaneelide tootlikkuse kõrgaeg jääb tavaliselt märtsi ja hilise augusti vahele. Parima toodanguga kuud on aprill ja mai, mil päike käib kõrgelt, kuid temperatuurid on veel jahedamad. Talvekuudel on tootlikkus väiksem, aga mitte päris olematu.
- Näiteks 15 000 kWh aastatarbimisega kodumajapidamine, mille katusele mahub 8 kW võimsuses päikesepaneele, võidab säästetud ja võrku müüdud elektrienergialt orienteeruvalt 650 eurot aastas ehk poole oma senisest elektriarvest. Ideaaljuhul on võimalik aasta jooksul oma elektriarveid kuni 70% ulatuses vähendada.
- Energiasalvesti suurendab enda toodetud energia tarbimist kuni 20%. Nii tekib ka suurem rahaline sääst võrguelektri ja -tasude arvelt. Kui salvestuslahendusele lisada tagavaratoite ümberlüliti, siis võrgurikete puhul elektrivarustus ei katke.
Hästi projekteeritud päikesejaam tasub end ära kuni kümne aastaga.
Tule virtuaaltuurile!
Avastame koos võimalusi, kuidas kodu nutikamaks ja rohelisemaks muuta
Tahad rohkem teada?
Loe energiamaailmas toimuva kohta ka meie blogist.