Elektrilevi selle aasta kolmanda kvartali andmed kinnitavad, et Eestis kasvab pidevalt nii elektritootjate kui ka nende toodetud energia hulk. Mikrotootjate, sealhulgas kodumajapidamiste panus on oluline ja kasvav.
Septembri lõpu seisuga oli Elektrilevi võrgus 22 094 elektritootjat, kellest 12 829 olid mikrotootjad (kuni 15 kW võimsusega elektritootjad). Võrguga ühendatud elektritootmise võimsus oli 939 megavatti (MW).
Oluline on märkida, et kolmandas kvartalis kasvas maksimaalne võrku antud võimsus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ligi 24%, jõudes 6. septembril 647,3 MW-ni. Seda toetas suuresti päikeseelektri tootmine, mis andis samal päeval kolmanda kvartali tipuna 626 MW. Selle aasta kolmandas kvartalis oli päikeseelektri tootmine võrreldes eelmise aasta sama ajaga 127 MW võrra kõrgem.
Kuigi tootjate arv ja tootmisvõimsus kasvavad, on lisandunud uusi elektritootjaid võrreldes eelmise aastaga vähem. Selle aasta kolmandas kvartalis lisandus võrku 406 uut elektritootjat, sh 361 mikrotootjat, tootmisvõimsusega 50,3 MW. Võrdluseks, 2023. aasta samal perioodil oli lisandunud tootjaid rohkem – 1332 tootjat (sh 809 mikrotootjat) võimsusega 67 MW.
Võrguga liitujate arv võib olla küll väiksem, kuid toodetud elektri hulk kasvab. Kolmanda kvartali lõpuks oli Elektrilevi võrgus toodetud 799,57 gigavatt-tundi (GWh) elektrit, olles lähedal eelmise aasta kogutoodangule, mis oli 820,45 GWh.
Kodumajapidamised ja teised mikrotootjad mängivad selles kasvudünaamikas olulist rolli, kuna päikesepaneelide levik ja tootmisvõimsuse suurenemine on märkimisväärne trend. Lisaks on salvestuslahenduste kasutamine tõusuteel – lepinguid nende seadmete kasutamiseks on sõlmitud Elektrileviga 202 tarbimiskohas koguvõimsusega 6,3 MW.
Lisaks isiklikule kasule, nagu säästmine võrgutasudelt ja parem toimepidevus elektrikatkestuste ajal, on kodumajapidamiste ja teiste mikrotootjate roll oluline ka Eesti elektrivõrgule, aidates tasakaalustada võrku ja tagada stabiilsema energiavarustuse.
