Ilmselt esimest korda sel talvel oodatakse saabuvat külmalainet rahuliku südamega: varustuskindlus on tagatud, energiahinnad püsivad stabiilsed ja elektrikatkestuste oht on möödunud.
Hinnapiirkond | Keskmine börsihind | Muutus (eelmine nädal) |
Eesti | 104,7 eur/MWh | -5,6% |
Läti | 104,7 eur/MWh | -5,6% |
Leedu | 104,7 eur/MWh | -6,1% |
Soome | 90,2 eur/MWh | +24,3% |
Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 104,7 €/MWh (-6,2 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige odavam oli hind laupäeva, 25. veebruari südaööl, makstes 31,58 eurot megavatt-tunni eest. Kõrgeimat hinda tuli tasuda teisipäeva, 21. veebruari õhtul kell 19, mil hind oli 178,13 €/MWh.
Nädala keskmine gaasihind oli 50,2 €/MWh (-1,8 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Maagaasi hind on langenud 18 kuu madalaimale tasemele hoolimata sellest, et ilmaprognoosid ennustavad külmemat perioodi. Saksamaal on temperatuurid tavapärasest üle kolme kraadi külmemad, Prantsusmaal koguni kuni 5 kraadi madalamad. Põhjamaadesse prognoositakse selleks nädalaks samuti 5 kraadi tavapärasemast külmemat ilma, kuid külmalaine on oodatust lühem ja juba järgmine nädal lõpeb prognooside järgi normist kaks kraadi soojemalt. Hinna hoiavad madalal tavapärasest kõrgemal tasemel täidetud hoidlad, veeldatud maagaasi tarned ja madalamad kütusehinnad.
Kui Euroopa põhjaosas on veel pakane, hingab Kesk-Euroopa kevade lähenemist kuulutava märtsi alguse valguses kergendunult ning teeb juba kokkuvõtteid. Euroopa Liit vähendas sel talvel gaasitarbimist ligi viiendiku võrra ehk märgatavalt rohkem, kui vabatahtlikult võetud kohustuseks seatud 15%. Enim pingutas Soome, kes kasutas enam kui 50% võrra vähem maagaasi. Saksamaa, kes sai enne sõda Venemaalt 55% oma gaasivarust, vähendas gaasitarbimist 19% võrra. Euroopa riikidest suurenes gaasitarbimine vaid Maltal ja Slovakkias üle nende viie aasta keskmise tarbimise. Peamine tegur heade tulemuste saavutamisel on kindlasti olnud tavapärasest pehmemal talvel, kuid ka tegelikus käitumisharjumiste muutumises nagu näiteks toatemperatuuri vähendamises. Talve taandudes algab peagi hoidlate täitmise hooaeg.
Tulevale talvele mõeldes on seis võrdlemisi hea, sest saavutamisel on ka eesmärk lõpetada kütteperiood hoidlate täituvusega tasemel üle 50%, olles hetkel 62% juures. Lisaks energiajulgeolekule võimaldab see prognoosida ka soodsamaid hindu. Juhul, kui Euroopa suudaks sellist taset hoida, muudaks see pikas perspektiivis loobumise Venemaa fossiilkütustest oluliselt lihtsamaks, kuid praegu on veel vara hinnata, kas see eesmärk on realistlik. Eelkõige seetõttu et järgmine talv ei pruugi nii pehme olla.
Kõrge CO2 hind võib tuua gaasijaamad taas turule kivisöe ja põlevkivi jaamade asemel
Kui maagaasihind langeb, siis CO2 heitmekvoot maksab rohkem kui kunagi varem. Seetõttu võivad energiatootjad kivisöe asemel hakata taas eelistama maagaasi, mis viimase hinda kergitama hakkab. Lisaks võivad tarbimist kergitada tööstusettevõtted, kes olnud peamised tarbimise vähendajad. See on tulnud aga tootmise kokkutõmbamise hinnaga. Esimest korda pärast eelmise aasta maikuud suurenes euroala tööstustoodang ning erasektori gaasitellimused on samuti kasvama hakanud.
Euroopa Komisjon kavatseb liikmesriikidega pidada aru, kas tarbimise vähendamise kohustust pikendada või mitte. Langevate hindade valguses on oht, et tarbimine pöördub tõusuteele. Ajalooliselt on Venemaa torugaas katnud umbes 50% Euroopa vajadustest, kuid nüüdseks on selle osakaal langenud alla 10%. Eeldusel, et praegused mahud püsivad, saab Euroopa sel aastal Venemaalt 20 miljardit kuupmeetrit maagaasi. Enne Moskva käivitatud sõda Ukraina vastu oli see number 155 miljardit kuupmeetrit.
Veel enne Ukraina ründamist alustas Kreml energiasõda Euroopa vastu. Ootus Euroopa külma käes kannatama panna ja Moskvasse täiendavaid gaasitarneid paluma tulla, ei realiseerunud. Tõenäoliselt nägime otsustavat pööret või vähemalt Venemaa pikaajalist tõrjumist Euroopa gaasiturult. Tänu turusanktsioonidele on valusalt pihta saanud hoopis Venemaa ise, kes teenis gaasi ja nafta müügilt jaanuaris 46% vähem kui aasta varem. Enne sõda maksis Euroopa fossiilkütuste eest Venemaale iga päev umbes 1 miljard eurot, nüüdseks on see kahanenud murdosani sellest. Samuti ei saa alates sellest nädalast Gazprom enam reserveerida Euroopa gaasihoidlatesse ruumi ja sellega takistada gaasivarumist nagu möödunud aastal, kui Gazprom pärast talve möödumist oma Euroopa hoidla mahtusid ei täitnudki.
Euroopa energiajulgeoleku tagamiseks peab oma rolli oluliselt suurendama Prantsusmaa, kus probleemidel tuumareaktorite käivitamisega ei näi lõppu. Veebruari lõpuks suudeti töökorda saada 70% tootmisvõimsusest, kuid mitmete jaamade käivitamist on erinevate probleemide tõttu korduvalt edasi lükatud. Samal ajal plaanib Saksamaa aprillis oma viimased kolm reaktorit sulgeda ning Belgia sulges hiljuti oma seitsmest reaktorist kaks. Võrreldavas mahus uut tootmist pole aga juurde tulnud, ehkki prantslased loodavad, et tuleval talvel suudetakse tootmismahte oluliselt kasvatada.
CO2 nädala keskmine hind oli 98,1 €/t (+3,6 €/t võrreldes eelmine nädalaga). Teisipäeval oli hind 100,3 €/t, mis ületas eelmise aasta 19. augustist pärineva senise rekordi 99,22 €/t. Hinda tõukasid tuulevaikne ja külm ilm Euroopas, mis sundis elektrit tootma rohkem fossiilsetest kütustest. Samuti ettevõtete valmistumine aprilli lõpuks, mil kontrollitakse, et nad ei saastanud möödunud aastal rohkem kui neil kvoote oli. Kuivõrd Eestis tarbitud elekter ei tule ainult põlevkivist, mõjutab lõplikku hinda praegu rohkem ilm, gaasihind, suuremad hooldustööd ning Põhjamaades toimuv.
CO2 kvootide turg rahuneb tõenäoliselt pärast aprilli ja aasta keskmine hind ei pruugi jääda praegusele tasemele. Kuna aga kvootide pakkumist aastast aastasse vähendatakse, püsib keskmine hind nõudluse jätkudes kasvutrendis.
Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul kuni 455 MW. Kolmapäeval läheb pikalt planeeritud ja kuu aega kestvasse aastahooldusse Eesti elektrijaama 5. energiaplokk. Ülejäänud juhitavad tootmisvõimsused on turupakkumisteks saadaval.
Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimekusest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.
Olavi Miller, Eesti Energia turuanalüüsi strateeg
Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.