Elektri börsihind tõusis Eestis eelmisel nädalal enam kui poole võrra, sest ühendus Lätiga taastus ja soodsam elekter pääses üle lõunapiiri. Nagu enamik riike, vaatab murelikult talve poole ka Soome, kus sealne põhivõrguoperaator Fingrid hoiatas elektrikatkestuste eest. Seda hoolimata asjaolust, et Olkiluoto 3 tuumajaam saavutab lähinädalail täisvõimsuse.
| Hinnapiirkond | Keskmine börsihind | Muutus (eelmine nädal) |
| Eesti | 225,6 eur/MWh | +59,2% |
| Läti | 338,7 eur/MWh | -5,6% |
| Leedu | 342,6 eur/MWh | -5,3% |
| Soome | 198,0 eur/MWh | +61,5% |
Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 225,6 €/MWh (+83,9 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Eesti-Läti kaabel, mis vahepeal oli piiratud 676 MW peale oli eelmisel nädalal tagasi 900 MW läbilaskevõimsuse juures ja see suurendas nõudlust Läti suunalt. Kõige odavam oli elekter reedel, 23. septembril, kui öösel kell 2-3 tuli ühe megavatt-tunni eest maksta 46,9 eurot. Kõige kallim oli elekter aga kolmapäeva hommikul vahemikus kell 9-10, kui MWh maksis 527,66 eurot.
Gaasihind on neli nädalat järjest langenud
Gaasi hind Euroopas jätkas eelmisel nädalal langust, mis oli tingitud Euroopa riikide pingutustest talve eel hoidlad võimalikult suures mahus täita. Hoidlate täituvus Euroopas on praegu keskmiselt 87%. Lisaks on Ameerika Ühendriikidest Euroopa poole teel mitu LNG-laeva laeva, millest kolm peaks kohale jõudma juba oktoobri alguses. Nädala keskmine gaasi hind oli 187,9 €/MWh (-14,0 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga).
LNG-import on energiakriisi lahendamise üks võtmekomponente, kuid põhiküsimus on endiselt, kui külm tuleb talv ja kui suur saab olema sellega seotud energianõudlus piiratud gaasivarustuse tingimustes. Juhul, kui varud talvel oluliselt vähenevad, võib nende taastamine Venemaa tarnete püsiva katkemise tõttu sattuda tõsisesse ohtu.
Bloombergi andmeil plaanib Venemaa torugaasi tarneid järgnevate aastate jooksul ligi 40% võrra vähendada, kuid materjalides pole täpsustatud, kuidas gaas turgude vahel jaguneb. Euroopa jaoks sellest uudisest midagi lihtsamaks mõistagi ei muutu. Küll on tõenäoline, et Euroopa Liidu asemel saab Venemaa olulisimaks välisturuks hoopis Türgi ja Hiina. Kuigi maagaasitarned Nord Stream 1 kaudu Euroopasse on katkenud, jõudis möödunud nädalal Euroopasse siiski üle 80 miljoni kuupmeetri Vene gaasi päevas. Uskumatul kombel toimus see läbi Ukraina. Võrreldes varasemaga moodustab see kõigest 10% möödunud aastal samal ajal Venemaalt Euroopasse tulnud kogusest.
Euroopa suurim gaasitarbija Saksamaa püüab LNG-tarnete mahtu suurendada. Saksamaa lootus on Araabia Ühendemiraatidel, mida liidukantsler Olaf Scholz eelmisel nädalal külastas. Scholzi pingutuse tulemusena saabub esimene LNG-tanker emiraatidest Saksamaale järgmise aasta alul. Valusalt on pihta saamas ka Saksamaa tööstus. Näiteks teatas kontinendi suurim autotootja Volkswagen, et võib kõrgete energiahindade tõttu tootmisüksused Saksamaalt ja Ida-Euroopast kolida Edela-Euroopasse, Portugali ja Hispaaniasse, kus LNG-taristu oluliselt arenenum. Olukorra tõsidust ilmestab seegi, et suured veokitootjad on oma tootmises gaasi asendamas nii kivisöe kui kütteõliga. Raskustes on ka paljud Euroopa väetisetootjad, kes sulgevad või peatavad toomisüksusi. Väetiste kõrge hind hakkab aga mõjutama ka toiduainete hinda.
Varasematel nädalatel gaasiekspordi võimekuse suurendamist lubanud Hispaania teataski möödunud nädalal, et täiendava kompressorjaama käivitamine võimaldab neil Prantsusmaale tarnida kuni 18% rohkem maagaasi ja seeläbi vähendada Prantsusmaa sõltuvust Venemaa gaasist.
Oktoobri algus tõotab tulla tavapärasest soojem ja pakkuda Loode-Euroopas vähemalt keskmisel tasemel tuuleenergia toodangut, mis kesk-eurooplaste kütteperioodi alguse mõnevõrra leebemaks teeb. LNG-tarneid Euroopasse võib hakata piirama aga nõudluse kasv Aasias. Jaapanis prognoositakse tavapärasest külmemat talve, mis võib tähendada sealsete energiatootjate otsuseid osta LNGd hetke börsihinnaga ja sel moel viia gaasihinda veelgi üles. Aasia LNG börsihind on juba praegu kümne aasta keskmisest ligi kolm korda kõrgem. Nii valivad näiteks paljud Lõuna-Korea energiatootjad gaasi asemel kivisöe.
Aasiast kostus möödunud nädalal ka positiivsemaid uudiseid. Nimelt võib Hiina lähiajal teatada ligi täiendavalt 15 miljoni tonni naftatoodete ekspordist rahvusvahelistele turgudele. Selle tingib riigi majandushoo aeglustumine ja sisetarbimise vähenemine.
Energiakriis mõjub tarbijate kindlustundele Euroopas halvasti
Tarbijate kindlustunne väheneb ka Euroopas, kus euroala vastav indeks kukkus septembris rekordmadalale tasemele. Põhjused pole üllatavad: ülikõrge inflatsioon ja ees ootav talvine energiakriis. Ökonomistide hinnangul ootab samadel põhjustel piirkonda ees majanduslangus. Aastases võrdluses tõusid näiteks Saksamaal tootjahinnad 45,8%, mis avaldab otsest mõju ka inflatsioonile. Riigid üle Euroopa pingutavad selle nimel, et tarbijatele appi minna, kuid samal ajal seisavad silmitsi suurtes raskustes energiaettevõtetega.
Viimase puhul on markantseimaks näiteks Saksa energiahiiu Uniperi ülevõtmine Soome ettevõttelt Fortum. Uniperi äriplaan oli ülesehitatud odava Venemaa gaasi vahendamisele Euroopaasse, mis nüüd on tulnud neil kiirelt alternatiivsete varustusallikatega asendada. Ilmselt tuleb Saksamaal järgnevate aastate jooksul Uniperi päästmiseks kulutada veel kümneid miljardeid eurosid. Kahjuks on see vaid osa kõrgest hinnast, mida terve Euroopa peab maksma Venemaast energiasõltuvusse jäämise pärast. Värske uuringu järgi võib elektrihind Saksamaal püsida tasemel üle 100 €/MWh selle kümnendi lõpuni, mil taastuvenergia suurema rolli omandab.
Osa sõltuvuse vähendamise plaanist peaks selguma sel nädalal, kui Euroopa komisjon avaldab oma energiasüsteemi digitaliseerimise tegevuskava. Selle eesmärk on vähendada sõltuvust Venemaa energiakandjatest ja oluliselt kiirendada taastuvenergia arendusi Euroopas. Investeeringute suuruseks planeeritakse 565 miljardit eurot. Euroopa jaoks on kriisisituatsioonis oluline säilitada ühtsus, sest selle mõranemine mõjutab Euroopa liidu tõsiseltvõetavust kogu maailmas, hoiatas rahvusvahelise energiaagentuuri juht Fatih Birol.
Olkiluoto 3 saavutab nädala lõpuks täisvõimsuse
Soome Olkiluoto 3 tuumaelektrijaam kerkis nädalavahetusel piirkonna suurimaks omataoliseks, saavutades võimsuse 1456 MW ehk 90% planeeritud tasemest. Nädala lõpust ja terve järgmise nädala peaks jaama võimsus olema 100% juures. Seejärel on oktoobri jooksul plaanitud teha korduvaid jaama üles-alla koormamise teste kogu võimsuse ulatuses. Olkiluoto 3 stabiilsem täisvõimsusel töötamine on seejärel plaaneritud novembris. Samal ajal värskendas Soome põhivõrguoperaator Fingrid elektri toimepidevuse väljavaadet, hoiatades, et sel talvel võib esineda katkestusi.
Põhjanaabrid on tiputarbimise ajal aastaid sõltunud elektri impordist Lõuna-Rootsist ja Eestist. Lõuna-Rootsis asuva Ringhals 4 tuumajaama remonti pikendati jaanuari lõpuni ja Rootsi on hoiatanud piirkonda võimalike katkestuste pärast sel talvel. Fingridi sõnul vähendaks 5% väiksem tiputarbimine Soome elektrivajadust 700 MW võrra, mis on samapalju kui Eestit ja Soomet ühendava merekaabli Estlink 2 läbilaskevõime. Elektrikatkestuste oht on suurim külma ilma korral, kui kogu regioonis nõudlus elektri järele kasvab. Juhul kui Rootsist, kes muidu olnud regiooni netoeksportija, sel määral elektrit Soome importida ei saa ja Olkiluoto 3ga mingi tõrge peaks tekkima, jääks tiputundidel Soomes elektrit puudu. Kas Soomes siis tuled põlema jäävad, oleneb sel hetkel sellest, kas Eestis on vaba ressurssi, mida Soome kasutada saaks.
Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul keskmiselt 800 megavatti. Järgmise nädala reedeni on plaaneritud aastahoolduses Eesti elektrijaama 3. plokk, ülejäänud energiaplokid on alanud nädalal saadaval. Laupäevaks planeeritud Leedu elektrisüsteemi isolatsioonikatsetus lükkus edasi ja ohtu Eesti varustuskindlusele ei tekkinud.
CO2 nädala keskmine hind oli 69,6 €/t (-2,2 €/t võrreldes eelmine nädalaga). Turg pelgab, et majanduslangus vähendab nõudlust CO2 kvootide järele. Naftahinnad langesid üsna tugevalt: Brenti nädala keskmine futuuri hind langes tasemele 89,8 $/bbl. Selle põhjusteks dollari tugevnemine ning kartus, et ülemaailmsed intressimäärade järsud tõusud kutsuvad esile majanduslanguse ja vähendavad kütusenõudlust. Samas piiras langust Moskva mobilisatsioon sõjas Ukrainaga ja ummikseis läbirääkimistel Iraani tuumaleppe taastamiseks.
Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimekusest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.
Olavi Miller, Eesti Energia turuanalüüsi strateeg
Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.
