Suurem tuuletoodang ja Eesti-Läti ühenduse hooldus langetas eelmisel nädalal oluliselt elektri börsihinda Eestis ja Soomes, kuid energiaturgude pilgud olid pööratud Brüsselisse, kus Euroopa Komisjoni president tutvustas energiakriisi leevendusmeetmeid.
| Hinnapiirkond | Keskmine börsihind | Muutus (eelmine nädal) |
| Eesti | 141,7 eur/MWh | -52,5% |
| Läti | 358,7 eur/MWh | +3,1% |
| Leedu | 361,8 eur/MWh | +3,0% |
| Soome | 122,6 eur/MWh | -58,9% |
Eelmisel nädalal kukkus Eestis ja Soomes elektrihind oluliselt, mida soodustas suurem tuuletoodang piirkonnas ja Läti poolt nõudluse vähenemine Eesti-Läti kaabli hooldustöö tõttu. Esmaspäevast reedeni oli ülekandevõimsuse piirang 771 MW ja võimsus jääb piiratuks alanud töönädala lõpuni.
Läti ja Leedu hinnad jäid varasema nädalaga samale tasemele.
Nii nädala soodsaim kui kalleim börsihind Eestis oli 15. septembril. Öösel kella 03.00-04.00 tuli MWh eest maksta vaid 14,44 eurot, hommikul vahemikus 09.00-10.00 maksis sama kogus 500,10 eurot. Keskmine hind oli eelneva nädalaga võrreldes odavam 156,8 eurot/MWh.
Euroopa Komisjon plaanib energiaettevõtetele kasumipiiri
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen tutvustas eelmise nädala alguses kriisileevendusmeetmeid, millest olulisim on energiaettevõtete kasumipiir. Sellega loodetakse tarbijatele hinnatõusu leevendamiseks koguda üle 140 miljardi euro. Ainuüksi Saksamaa kavandab selle arvelt oma leevendusfondi 10 miljardit eurot. Liikmesriigid ei ole seda plaani veel üheselt heaks kiitnud. Samuti tegi komisjon ettepaneku vähendada elektritarvet 10%, kusjuures tipptundidel kohustuslikus korras 5%. Kuidas eesmärk saavutatakse, on jäetud liikmesriikide otsustada.
Euroopa Komisjoni planeeritavad meetmed energiakriisi lahendamiseks tekitasid Euroopas ohtrasti vastukaja. Rootsi energiahiiu Vattenfalli hinnangul võib kasumilagi anda tagasilöögi taastuvenergia investeeringutesse, mida energiakriisi pikaajaliseks lahendamiseks enim tarvis on.
Euroopa toimetulek olemasolevate gaasivarudega sõltub suuresti sellest, kui külmaks kujuneb talv. Esimeste prognooside järgi on lootust, et temperatuurid Ühendkuningriikides, Saksamaal, Skandinaavias ja Ida-Euroopas kujunevad keskmisest pisut kõrgemaks ja Lõuna-Euroopas pigem tavapäraseks. Gazpromi tarnete lõppemine Nord Stream 1 kaudu, Kesk-Euroopat tabanud põud ja osaliselt ka sellest tingitud Prantsuse tuumajaamade katkestused viisid gaasihinna augustis rekordtasemele, mis nüüd aga tänu Euroopa riikide gaasihoidlate planeeritust kiiremale täitumisele on pikkamööda vähenenud. Tavapärasest karmim talv võib energiakriisi aga süvendada. Jahedamate ilmade mõju energiahindadele saab näha ilmselt juba õige varsti, sest septembri lõpuks lubatakse külmemat ilma üle Euroopa.
Prantsusmaa plaanib oma tuumavõimekust suurendada
Kriisi tõeline pale avaldub siis, kui hoiustatud gaasi tuleb hakata kasutama ja varud kiirelt vähenema hakkavad. Probleem on tõsine, sest temperatuuri langus 1 kraadi võrra tõstab Prantsusmaal energiavajadust 2400 megavati ehk kahe tuumareaktori toodangu võrra. Samal ajal on Euroopa Liit läbirääkimistes Norraga, et nende tarneid veelgi suurendada ja seeläbi hinda alandada. Euroopa Komisjon pakkus ka välja luua uus LNG hinnaindeks, mis oleks odavam maagaasi TTF-indeksist. Eksperdid ei näe selles aga mõtet, sest LNG tuleb Euroopasse juba praegu ligi 20% allahindlusega TTF suhtes ja lihtsalt uue indeksi loomine gaasivarusid kiiremini ei suurendaks. Vaja on suurendada LNG vastuvõtuvõimekust Euroopas.
Prantsusmaa riiklik energiaettevõte EDF lubab oma tuumaelektrijaamade tootmismahte praegusega võrreldes kasvatada 2024. aastaks, mil need peaks jõudma vahemikku 315-345 TWh. Tehniliste probleemidega kimpus olev EDF prognoosib selle aasta toodanguks kuni 300 TWh, kuna 10 aasta keskmine on koguni 395 TWh. Prantsusmaa tuumajaamade võimekus on Euroopa jaoks oluline, sest riik on traditsiooniliselt Euroopa suurim elektri eksportöör ning lisaks koduriigile loodavad ühenduskaablite kaudu neile ka nt Itaalia ja Ühendkuningriigid, kellele omakorda loodab Prantsusmaa ise. Seega pole üllatus, et Prantsusmaa põhivõrguettevõte hoiatas, et peab talvel tõenäoliselt mitmel korral paluma elektritarbimist vähendada. Sarnaste hoiatustega on varem välja tulnud näiteks Soome ja Rootsi.
Saksamaa otsib Venemaa energialõksust pääsemiseks erinevaid lahendusi. Reedel teatati kolme Rosneftile kuuluva rafineerimistehase ülevõtmisest. Samal ajal on Olaf Scholzi valitsus läbirääkimistes Uniperi, VNG ja Securing Energy for Europe (endine Gazprom Germania) ülevõtmiseks, et vältida riigi energiaturu kokkukukkumist. Olukord on kriitiline, sest aastaid odavat Vene gaasi importinud Uniperil on turuhinnast odavama hinnaga kehtivad pikaajalised lepingud suurklientidega ja nende täitmisega kaotab ettevõte ligi 100 miljonit eurot päevas. Saksamaa tööstusele tähendab odavast Vene gaasist loobumine suurt väljakutset, millega võib kaasneda ka löök Saksamaa majandusele.
Nord Pool jätab börsi maksimumhinna 4000 euro peale
Elektribörs Nord Pool teatas möödunud teisipäeval, et ehkki pärast 17. augusti 4000 €/MWh maksimumhinda võimaldaks reeglid seada uueks hinnapiiriks 5000 €/MWh, seda siiski ei tehta. Energiaturu regulaatorite menetlus põhjuste kohta, miks hind üldse nii kõrgeks kerkis, veel jätkub. Turuosaliste arusaama järgi oli vaba võimsus sel tunnil Baltimaades olemas, kuid seda ei lubatud turule, kuna sel hetkel pakkumises fikseeritud koguse ja hinna juures, oleks see turuhinna pakkumispiirhinnast allapoole viinud. Sellise olukorra vältimiseks on Nord Pool lubanud kaaluda teisese oksjoniringi tegemist, kus pakkujad saaksid esimese ringi tulemuste põhjal oma pakkumisi muuta ja kirjeldatud olukorrale koheselt reageerida. Selline kahe ringi oksjonisüsteem on mujal Euroopas kasutusel.
Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul keskmiselt 540 MW. Nädala keskel oli planeerimata hoolduses Eesti elektrijaama 6. plokk ja laupäevast selle nädala kolmapäevani hooldatakse Auvere elektrijaama. Pikalt planeeritud aastahoolduses on Eesti elektrijaama 3. plokk, mis naaseb turule oktoobris.
Euroopa emissioonide kauplemissüsteemis kerkis CO2 nädala keskmine hind tasemele 71,8 €/t (+2,5 €/t võrreldes eelmine nädalaga). Euroopa Komisjon lükkas tagasi idee seada CO2-le hinnalagi kuna tänases turuolukorras ei oleks sellest abi. Praegune CO2 hinnatase ei piira turul pakkumist ja selle hinna alandamine ei lahendaks Euroopa gaasidefitsiiti, mis on kõrge elektrihinna põhjuseks.
Nädala keskmine gaasi hind oli 201,8 €/MWh, mis on võrreldes eelmise nädalaga 23,6 €/MWh vähem. Gaasi hind langes hoidlate kõrge taseme tõttu. Enamikes Euroopa riikides on saavutatud tase 80% või üle selle. Saksamaal on täituvus 88,3%, Ühendkuningriikides 100%, Itaalias 85,9%, Tšehhis 86% ja Prantsusmaal 94,04%. Lätis asuva ja meid varustava Inculkansi hoidla täituvus on 52%. Sinna tuuakse Leedus asuva Klaipeda LNG-kai kaudu gaasi pidevalt juurde, kuid kuna suur osa sellest läheb praegusel ajal ka Poola gaasivõrku, on juurdekasv suhteliselt aeglane. Gaasi hind püsib endiselt volatiilne, mille peamised tegurid on turu poliitilise sekkumise riskid, hirm külma talve ees ja madal hüdrobilanss Põhjamaades.
Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimekusest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.
Olavi Miller, Eesti Energia turuanalüüsi strateeg
Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.
