Soojad ja tuulised ilmad on viinud elektrihinna langemiseni kõikjal Euroopas, kuid talv, rääkimata energiakriisist, ei ole veel kaugeltki läbi. Statistiliselt kõige külmem kuu veebruar on veel ees ja gaasihindade langus võib kaasa tuua täiendavad väljakutsed.
| Hinnapiirkond | Keskmine börsihind | Muutus (eelmine nädal) |
| Eesti | 80,8 eur/MWh | -22,9% |
| Läti | 82,8 eur/MWh | -20,9% |
| Leedu | 82,8 eur/MWh | -21,9% |
| Soome | 65,5 eur/MWh | -33,8% |
Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 80,8 €/MWh (-24,0 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige odavam oli elekter neljapäeva öösel kell 4 hinnaga 0,01 €/MWh ehk sisuliselt tasuta ja kõige kõrgem esmaspäeva, 9. jaanuari hommikul kell 9, mil hind oli 175,68 €/MWh. Kogu piirkonnas aitas elektrihinda alla tuua soojem ilm ja tuuleelektri toodangu kasv.
Börsihind on seega praegu olnud universaalteenuse hinnast odavam. Peamiseks põhjuseks on tavapärasest olulisemalt soojemad ilmad kogu Läänemere regioonis, mis omakorda on soosinud gaasihinna vähenemist ja seeläbi tiputundide elektrihinna alanemist. Madalama nõudlusega hetkel on rohke tuuletoodang hinna kohati nullini viinud.
Kuid kes julgeb öelda, et talv juba läbi on? Nädalavahetusel murti taliharjapäevaga rahvakalendri järgi talve selgroog, kuid statistiliselt on veebruar olnud kõige külmem kuu. See tähendab, et mõneks tõsisemaks külmalaineks peaksime veel valmis olema, ent nii kõrgeks nagu möödunud aasta sügisel, ei pruugi hinnad enam kerkida, sest gaasivarude olukord on täna Euroopas kardetust oluliselt parem.
Euroopa gaasiväljavaade on kujunenud kardetust oluliselt paremaks
Maagaasi hind langes eelmise nädalaga võrreldes veelgi ning ühe megavatt-tunni eest tuli keskmiselt välja käia 68,3 eurot. Hind langeb soojemate ja tuulisemate ilmade tõttu jätkuvalt. Reedel plahvatas Leedus gaasitoru, millega tarnitakse gaasi Põhja-Leetu ja Lätti. Eleringi sõnul Leedu õnnetus Eesti gaasi varustuskindlust ei mõjuta. Plahvatust peetakse õnnetusjuhtumiks.
Energiakriisis Euroopal õnnestus mullu vältida hullemat ja minna uuele aastale vastu optimistlikus meeleolus. Mida toob 2023. aasta, pole kaugeltki selge ja endiselt püsib oht, et see kujuneb eelmisest keerulisemaks. Rahvusvaheline energiaagentuur (IEA) on juba kuid hoiatanud, et tuleval suvel võib gaasivarude taastamine kujuneda lõppenud aastast oluliselt keerulisemaks. Peamine põhjus peitub Moskvas. Isegi, kui Venemaa ei keera Euroopasse suunduva maagaasi kraane lõplikult kinni, saadakse sealt oluliselt vähem gaasi kui mullu.
Kremli gaasitarned hakkasid tõsiselt kokku kuivama alles septembris pärast Nord Streami plahvatust. Enne seda voolas gaasi piisavalt, et anda suurtarbijatele nagu Saksamaa ja Prantsusmaa võimalus oma varud olulisel määral taastada. Isegi, kui tarned jätkuvad väikeses mahus Ukraina ja Türgi kaudu, jõuab tänavu Euroopasse Vene maagaasi umbes 20 miljardi kuupmeetri jagu vähem kui mullu. See vastab Saksamaa hoidlate praegusele mahule.
Euroopal on õnnestunud leida alternatiivseid lahendusi. Norra suurendas oma tootmist 9 miljardi kuupmeetri võrra, kuid isegi pärast 30 miljardi euro suuruseid investeeringuid uutesse väljadesse, suudetakse praegust tootmistaset järgmise nelja-viie aasta jooksul hoida, ent mitte kasvatada. Märkimisväärset abi on olnud veeldatud maagaasist, millest 2022. aastal suurem osa liikus Euroopasse Aasiast, kus Hiina karmi koroonapoliitika tõttu püsis tarbimine madal. Pekingi plaan piiranguid leevendada suurendab konkurentsi ja LNG hinda maailmaturul oluliselt.
Ühtekokku importis Euroopa 2022. aastal 115 miljardit kuupmeetrit LNG-d, millest 53 miljardit pärines Ameerika Ühendriikidest ja 21 miljardit Katarist. Venemaast jääv torugaasi tühimik tuleks seega täita teise Katariga, aga rahvusvaheline tootmine nii kiiresti nõudlusele järele ei jõua. Seega nõudlus Euroopas peab vähenema. Morgan Stanley Researchi andmeil vähenes Lääne-Euroopa gaasikasutus aastases võrdluses novembris 19 ja detsembris 12 protsenti. Eeskätt tänu soojemale ilmale, aga ka tarbimise teadlikule vähendamisele. Nii võib märtsi lõpuks varude tase jääda umbes 50 protsendi juurde ehk kaks korda kõrgemaks kui sel ajal tavaliselt. Sellisel juhul peaks suve jooksul hoidlatesse lisama umbes 37 miljardit kuupmeetrit maagaasi, et jõuda selle talve alguse täituvuse tasemele 96 protsendi juures. Selleks läheks vaja 20 miljardit kuupmeetrit gaasi vähem ehk täpselt Venemaa mulluste torutarnete jagu. Selline väljavaade on sügisel prognoositud stsenaariumitest optimistlikuma realiseerumine.
Gaasihinna langus võib tekitada uued probleemid
Euroopat võib tabada aga veel üks probleem. Gaasihinna langus, hoidlate kõrge täituvus ja nõudluse vähenemine on viinud olukorrani, kus talve hakul Euroopasse toodud LNG-laevad võivad parema hinna tõttu siirduda hoopis mujale. Kui Euroopat peaks aga tabama tõsisem külmalaine ja tarbimine järsult kasvama, võib tekkida seetõttu tarneraskusi. Ja karid ohustavad ka teisel juhul: kui gaasihinna langus põhjustab tarbimise hüppe tagasi vanade kommete juurde. Uue tasakaalupunkti leidmine gaasi tarbimise ja selle hinna osas igatahes alles kestab.
Euroopa püüab hakkama saada ka ilma Venemaa naftata, kuid iroonilisel kombel vajab selleks Moskva abi. Nimelt töötab Saksamaa selle nimel, et alustada naftaimpordiga Kasahstanist ja selleks on vaja kasutada Venemaale kuuluvat Družba torujuhet. Sõnades on Kreml selleks valmisolekut väljendanud, kuid takistusteks ettekäänete leidmine oleks Venemaa või nende liitlase Valgevene jaoks äärmiselt lihtne. Teatavasti keelustas Euroopa Liit alates 5. detsembrist peaaegu kõik merd mööda kulgevad naftatarned Venemaalt, ent torutarned võivad jätkuda. Saksamaa on öelnud, et ei osta Venemaalt sel aastal tilkagi toornaftat, kuid teekonnal riigi rafineerimistehastesse võib Kasahstanist pärit toore siiski Venemaa omaga seguneda. Praegusel ajal hooldustööde tõttu suletud Družba toru kaudu nafta ei liigu. Erinevalt maagaasist Euroopal naftadefitsiiti pole. Brenti maailmaturuhind on võrreldes novembri tippudega langenud 20% ja turul võib tekkida hoopis ülejääk. Venemaa pakub oma naftat aga suurte allahindlustega ja on leidnud ostja peamiselt Hiina näol.
Energiakriisis Euroopas ohtralt tähelepanu pälvinud Prantsusmaa tuumajaamade töökindlus on endiselt probleemne. Jaamu opereeriv Electricite de France SA andis teada, et jaanuari lõpus tööle hakkama pidanud kahe reaktori hooldustööd jätkuvad vähemalt veebruari teise pooleni. Võimsusi oleks talve teise poole hakul eriti vaja, sest senised pehmed ilmad ei pruugi jätkuda. 2022. aastal tootsid Prantsusmaa tuumajaamad 23 protsenti vähem elektrit kui aasta varem, mis tegi Rootsist Euroopa suurima elektrieksportija, samas kui Prantsusmaast sai importija. Rootsist läks teistesse riikidesse kokku 33 teravatt-tundi elektrit, eksportijate sekka tõusid Suurbritannia, Hispaania, Poola ja Holland.
CO2 hind sisuliselt ei muutunud, makstes 80,2 eurot tonni kohta. Piirkonna tuumaenergiatoodang oli eelmisel nädalal 8,86 gigavatti, vähenedes eeskätt praegu katserežiimil töötava Olkiluoto 3 reaktori 5. veebruarini kestvate hooldustööde tõttu. Kui Olkiluoto 3 õnnestub sel aastal töökorda saada, võivad soomlased järgmisele talvele optimistlikult vaadata, sest märkimisväärselt on kasvanud ka sealne taastuvenergia toodang. Eelmisel aastal kasvas tuulegeneraatorite võimsus kokku 75 protsenti, jõudes võimsuseni 5677 megavatti. See vastab 3,5 Olkiluoto jaama võimsusele. Kuivõrd mitmed pargid valmisid 2022. aasta lõpus või hakkavad tööle tänavu, kasvab taastuvenergia osakaal Soomes veelgi.
Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul kuni 460 MW. Sel nädalal on turupakkumisteks saadaval kõik Eesti Energia juhitavad tootmisvõimsused.
Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimekusest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.
Olavi Miller, Eesti Energia turuanalüüsi strateeg
Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.
