Elektri börsihind püsib tänu kütteperioodi lõpule, tuulistele ilmadele ja gaasivarude kõrgele täituvusele madalamal tasemel kui Eesti universaalteenuse hind. Universaalteenuse tootmishinna määrab Konkurentsiamet, suurima mõjuga komponendiks on kõrgele tõusnud CO2 kvoodihind.
| Hinnapiirkond | Keskmine börsihind | Muutus (eelmine nädal) |
| Eesti | 119,6 eur/MWh | +2,7% |
| Läti | 119,6 eur/MWh | +2,6% |
| Leedu | 119,6 eur/MWh | +1,1% |
| Soome | 117,7 eur/MWh | +67,3% |
Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 119,6 €/MWh (+3,2 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige odavam oli hind kolmapäeva, 8. märtsi südaööl, makstes 57,42 eurot megavatt-tunni eest. Kõrgeimat hinda tuli tasuda esmaspäeva, 6. märtsi hommikul kell 9, mil hind oli 217,09 €/MWh.
Nädala keskmine gaasihind oli 44,9 €/MWh (-1,7 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Hind langes seoses kütteperioodi lõpuga Euroopas. Reedel jõudis see aga kahe nädala kõrgeimale tasemele 52,9 €/MWh, kuna mitmed Prantsusmaa tuumareaktorid vajavad taas pikemaid hooldustöid ja see omakorda suurendab vajadust energiat toota gaasijaamades.
Euroopa Liidu gaasihoidlate täituvus oli nädala lõpuks umbes 58,6%, mis on jätkuvalt oluliselt kõrgem, kui liidu 1. veebruariks seatud eesmärk 45-55%. Kõrgem gaasihoidlate tase aitab tagada tuleva talve varustuskindlust ja vähendab kõrgete hindade riski aasta lõpu poole. Alanud nädalal on võimalik gaasihindade mõningane tõus, kuna Prantsusmaa tööstussektoris algab streik, mis eeldatavasti piirab veeldusjaamade kasutamist vähemalt 14. märtsini.
Euroopa elektriturureform suuri muutusi ei tee
Euroopa Komisjon on pikalt arutanud Euroopa elektrituru reformimist, et vältida möödunud sügisel nähtud ülikõrgeid elektrihindu. Tänaseks on ettepanekutega jõutud niikaugele, et elektriturul seni kehtinud põhimõte, kus nõudluse katmiseks vajaminev kallim pakkuja määrab turuhinna, jääb kehtima. Lühiajaliste suurte hinnakõikumiste vastu soovitatakse tarbijatel kasutada rohkem pikalt ettefikseeritud hinnaga lepinguid. Viimased aitavad ka taastuvenergia pakkujate rahavoogusid planeerida ja nii kiirendavad taastuvenergiasse investeeringute tegemist. See on omakorda oluline Euroopa gaasisõltuvuse vähendamiseks ja aitab samas kaasa kliimaeesmärkide täitmisele.
Universaalteenuse hind on seotud Eesti Energia põlevkivielektri tootmishinnaga ja praegu on keskmine turuhind sellest madalam. Oluline põhjus selleks on märkimisväärselt langenud gaasihind ja hea gaasivarude tase Euroopas. Kuna peamine kütteperiood on samuti läbi saamas, on nõudlus vähenemas ja väga tuulised ilmad lükkavad hinnad kohati päris madalaks. CO2 hind, mis on aga põlevkivist elektritootmisel suur hinnakomponent, püsib tasemel 96 eurot tonni eest. Kuna ühe megavatt-tunni põlevkivielektri tootmisel eraldub ligi üks tonn CO2, siis põlevkivielektriga seotud universaalteenuse hinda oluliselt allapoole tuua ei saagi. Olulisem on ehk teadmine, et vajaduse korral on põlevkivielekter olemas, aga igapäevaseks tarbimiseks saab ühiselt Euroopa elektriturult elektrilt odavamalt osta.
Venemaa algatatud energiasõja järel suutis Euroopa vähendada oma sõltuvust Kremli torugaasist miinimumini vaid kuudega, ent oluline osa seda kompenseerivast veeldatud maagaasist LNG-st saabub Euroopasse endiselt Venemaa sadamatest.
Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson kutsus möödunud neljapäeval liikmesriike üles lõpetama LNG import Venemaalt. Euroopa Liit importis mullu Venemaalt 20 miljardit kuupmeetrit LNG-d ning selle aasta esimese kahe kuuga veel 4,5 miljardit kuupmeetrit. Simson kutsus riike üles loobuma Vene gaasist täielikult nii pea kui võimalik, et suurendada regiooni energiajulgeolekut.
Sanktsioone selle kütuseliigi impordi suhtes Euroopa Liit kehtestanud ei ole, kuid mõned riigid eesotsas Saksamaaga on vabatahtlikult asunud tarneid Venemaalt vähendama. Suurimad Venemaa LNG importijad liidus on Prantsusmaa, Belgia ja Hispaania. Gaasitarned teistest riikidest on olnud ligi 10% kõrgemad, kui eelmise aasta märtsis avaldatud Euroopa Komisjoni REPowerEU plaanis.
Komisjon palub liikmesriikidel pikendada ka vabatahtlikku tarbimise vähendamise 15-protsendilist eesmärki 2024. aastani. Simsoni sõnul on meede edukalt töötanud ja on parim garantii jõudmaks novembris hoidlate soovitud määral täitmiseni. Euroopa riigid vähendasid sel talvel gaasitarbimist plaanitust rohkemgi, jõudes ligi 20-protsendilise kokkuhoiuni. REPowerEU plaani järgi asendaks tuule- ja päikeseenergia 2027. aastaks 21 miljardi kuupmeetri jagu maagaasi tarbimist ja aitaks vähendada sõltuvust Venemaast.
Euroopa varub gaasi järgmiseks talveks. Rahvusvahelisi finantsturge analüüsiva ettevõtte Refinitiv andmeil püstitab Euroopa 2023. aastal LNG impordirekordi, kui Euroopa ja Türgi kaudu võetakse vastu 190 miljardit kuupmeetrit veeldatud gaasi. Seda on 10% rohkem kui mullu. Kasv saab võimalikuks eeskätt tänu suurenenud vastuvõtuvõimekusele, mille arendamisele on enim rõhku pannud seni olulisel määral Venemaa torugaasist sõltunud Saksamaa. Refinitivi hinnangul suureneks import veelgi, kuid seda takistab pakkumise aeglane kasv. Analüütikute arvates tuleb suurim kasv Ameerika Ühendriikidest, kus peaks taaskäivituma riigi suuruselt teine LNG eksporditerminal Freeportis. Põhiliseks sihtkohaks on Loode-Euroopa, kuhu peaks 2026. aastaks jõudma ligi 120 miljardit kuupmeetrit gaasi.
2030. aasta perspektiivis veab LNG tarbimise kasvu Aasia, kuhu peaks minema 75% uutest mahtudest. Ülejäänud veerandi võtab endale Euroopa. LNG aastane tootmismaht peaks 2027. aastaks kasvama 55 miljardi kuupmeetri võrra ja aastaks 2030 veel 96 miljardi kuupmeetri võrra.
Konsultatsiooniettevõtte Cornwall Insight prognoosi järgi võivad Euroopa gaasihoidlad saada täidetud juba septembriks, kuid piirkonna tihe konkurents LNG pärast maailmaturul ei võimalda hindadel sõjaeelsele tasemele langeda. Kui sel talvel on Euroopat aidanud ebaharilikult soe ilm, gaasitarnijate mitmekesistamine ja tarbimise vähendamine, siis võib pehme, tuuline ja sademerohke suvi võimaldada hoidlad täita juba suveks. Praeguse kütteperioodi lõpuks peaks hoidlate täituvus jääma keskmiselt 55% juurde, mis võimaldab varud kiiremini täita. Samas on sel talvel lume hulk olnud tavapärasest väiksem, mis võib tähendada hüdroreservuaaride väiksemat täituvust ja suuremat gaasitarbimist suvekuudel.
Märts üllatab külma ilmaga
Kui seni on Euroopa riigid iseseisvalt LNG-d ostnud, siis energiakriisis otsustati soodsamate hindade ja tarnekindluse tagamiseks esmakordselt kasutada selleks ühishankeid. Esimese hankeni võidakse jõuda aprillis ning lepinguteni sel suvel. Eeldatavasti soetatakse sel moel tänavu vähemalt 13 miljardit kuupmeetrit veeldatud maagaasi. LNG roll Euroopa energiajulgeoleku tagamisel püsib lähiaastail kõrge. Veeldatud maagaasi vastuvõtuvõimekus kasvab järgmiseks aastaks prognooside järgi ligi kolmandiku võrra, suurendades terminalide arvu praeguselt 27-lt 35-ni.
Energiatarbimise vähendamine on saanud võimalikuks eeskätt tänu tööstusettevõttele, mis iseäranis suurt mõju on andnud Saksamaal. Uue aasta algus tõi Saksamaalt ka positiivseid uudiseid, kuivõrd jaanuaris kasvas tööstustellimuste arv võrreldes detsembriga 1% võrra. Bloombergi küsitlus oli samas prognoosinud 0,7-protsendilist vähenemist.
Kui jaanuari keskel sai rõõmustada talve selgroo murdumise ja veebruaris energiakriisi terendava lõpu üle, siis eelmisel nädalal saabunud külmalaine tuletas meelde, et ka märts on talvekuu. See väljendus ka energiatarbimises. Lõppeva küttehooaja ühe tunni tarbimisrekord püstitati Soomes just eelmise nädala neljapäeva hommikul, mil elektrit vajati 12 191 megavatti. Talvekülmadega sai rinda pista ka Suurbritannia, kus teisipäeval tuli esmakordselt sel talvel käivitada kivisöel töötavad reservelektrijaamad, sest turul ei olnud tarbimise katmiseks piisavalt tootmist.
Lisaks külmale ja tuulevaiksele ilmale mõjutas britte ka üle väina toimuvad Prantsusmaa energeetikute streigid, mille tõttu oli rivist väljas kuni 13 gigavati jagu tootmisvõimsust. Lisaks avastati Penly 1 tuumajaamas probleeme, mis sunnivad rohkem hooldustöid tegema ka teistes riigi tuumajaamades. See suurendab aga omakorda vajadust toota energiat fossiilkütustest ning osta CO2 kvoote, mis viimase hinda tõenäoliselt mõnevõrra kergitab. CO2 nädala keskmine hind oli 96,9 €/t (+0,4 €/t võrreldes eelmise nädalaga).
Suurbritannia põhivõrguettevõte andis eelmisel nädalal teada, et suurendab järgmiseks talveks nende majapidamiste hulka, kes saavad osaleda programmis, mis võimaldab energiatarbimise juhtimisega tulu teenida. Energiasüsteemi paindlikkuse tõstmiseks kaalutakse ka võimalust võimaldada elektriautodel müüa akust energiat võrku.
Kolmapäeval peaks jätkuma katserežiimis elektritootmine Soome Olkiluoto 3 tuumajaamas.
Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul kuni 500 MW. Kolmapäeval läks pikalt planeeritud ja kuu aega kestvasse aastahooldusse Eesti elektrijaama 5. energiaplokk. Ülejäänud juhitavad tootmisvõimsused on turupakkumisteks saadaval.
Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimsustest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.
Olavi Miller, Eesti Energia turuanalüüsi strateeg
Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.
