Elektriautod pole enam nišitoode – need on muutumas tavavalikuks nii eraisikute kui ettevõtete seas. Euroopa 2026. aasta alguse statistika näitab, et iga viies uus auto on juba täiselektriline ning pistikhübriidide osakaal kasvab jõudsalt. Samal ajal kogu autoturg küll veidi vähenes, kuid elektriautode müük kasvas enam kui viiendiku võrra. See kinnitab, et trend on tugev ja pöördumatu. Ettevõtte jaoks on aga trendist üksi vähe kasu – oluline on, kas elektrifitseerimine on mõistlik, soodne ja töökindel.
Elektriautodelt säästate raha – elutsükli kogukulu ütleb kõik
Kuigi elektriautode hind võib salongis tunduda kõrgem, on nende elutsükli kogukulu (TCO) sageli juba väiksem kui sisepõlemismootoriga autodel.
Põhjuseid on siin mitu. Esiteks on sõiduki „kütus odavam – elektri kilomeetrihind on soodsam ning elektrihind on pikas perspektiivis prognoositavam kui vedelkütuste hind. Teiseks nõuavad elektriautod vähem hooldust – puudub vajadus regulaarsete õlivahetuste järgi ning mehhaanilisi kulumispunkte on autos vähem. Viimaseks mõjutavad sõiduki elutsükli kogukulu ka võimalikud maksusoodustused.
Seda, kuidas elektriautode kasutamine toob kulude kokkuhoiu, näitab ka Eesti Energia kogemus, kel on Eestis üks suurimaid elektrifitseeritud autoparke. Ettevõtte autopargis on üle 100 elektrisõiduki ning elektrisõiduki keskmine TCO on 0,19 €/km, samal ajal kui kogu autopargi keskmine on 0,28 €/km. Kusjuures aastas sõidetakse elektriautoga keskmiselt üle 16 000 km, seega on sääst märkimisväärne.
Laadimisvõimaluste laialdane levik kodus, tööl ja teel.
Elektriautode laadimine muutub kiiresti sama loomulikuks kui telefonilaadija seina panek.
Juba täna on Eestis ligi 2000 avalikku laadimispunkti ja Baltikumis ligi 9000 laadimispunkti.
Ka kiirlaadijate areng on hoo sisse saanud, sest möödunud aasta lõpuks oli Eesti avalikus laadimisvõrgus
- 319 50-150kW võimsusega laadimispunkti,
- 434 150-350 kW võimsusega laadimispunkti
- ja 38 üle 350 kW võimsusega laadimispunkti.
Lisaks täieneb avalik laadimisvõrk pidevalt. Seda kiirendab ka Euroopa määrus, mis nõuab põhimaanteedel kiirlaadijat vähemalt iga 60 km järel.
Laadimisvalmidus tekib ka kõigi uute ehitiste puhul. Eestis on 2035. aastaks oodata olukorda, kus enamik uusi autosid on elektrilised – see tähendab, et ärikinnisvarad peaksid juba täna sellele mõtlema, kas nende kinnistul on laadimisvõimalus tagatud. Alates 2026. aasta suvest peab kõigis uutes ja põhjalikult renoveeritavates mitteelamutes olema ükslaadija iga viie parkimiskoha kohta. Ka ülejäänud parkimiskohtadele tuleb luua võimalus laadija paigaldamiseks tulevikus. See tähenda, et hoone renoveerimisel või uue planeerimisel tuleb laadimisvalmidus kohe sisse arvestada, kuivõrd hilisem ümberehitus on märksa kallim.
Lisaks muutub ka laadimiskogemus ise üha lihtsamaks, kiiremaks ning intuitiivsemaks. Elektriauto laadimine ei nõua enam eriteadmisi, vaid muutub sama loogiliseks kui vedelkütuste tankmine. Näiteks on Enefit võrgus juba kasutusel Plug & Charge lahendus, kus laadimiskaabli autoga ühendamisel tunneb laadija sõiduki ja selle omaniku automaatselt ära ning laadimine algab täiendavate toiminguteta. Samuti väheneb kogu laadimistaristu killustatus – parema kasutuskogemuse nimel luuakse platvorme, mis ühendavad erinevate laadimisoperaatorite süsteemid, et kaoks vajadus mitme erineva laadimisrakenduse järele.
Levinud müüdid ja tegelikkus
- “Elektriautod on kallid.” Kui võtta fookusesse kogu elutsükli kulu ehk TCO, mitte ostuhind, siis on elektriauto soodsam. Üldjuhul tasub elektriauto eelistamine end paari aastaga ära.
- “Kas aku peab talvel vastu?” Jah – kui kasutada aku eelsoojendust ja hoida autot võimalusel laadijas. Sellisel juhul hoiab enamik sõidukeid ligi 85–90% suvisest sõiduulatuse võimekusest.
- “Kiire laadimisvõimekus on kallis” Depoos saavad autod öösel aeglasemalt ja soodsamalt laadida AC laadijates. Kiireks sõiduulatuse lisamiseks sobivad DC-laadijad tööpäeva sees. Avalik laadimine katab ülejäänud vajaduse teel olles. Sellise põhimõttega püsivad laadimiskulud soodsad.
Kuidas alustada?
- Kaardistage tänane olukord: autopargi keskmised läbisõidud, põhilised marsruudid, parkimine ja laadimisvõimalused.
- Looge laadimisstrateegia:
- öine AC-laadimine töökoha parklas;
- kiire DC-laadimine võtmekohtades;
- koostöö usaldusväärse avaliku võrgu pakkujaga.
- Valmistage hooned ette: rajage kaabeldus elektriautode parkimiskohtadele.
- Looge põhimõtted ja juhised elektriautode talviseks kasutuseks: eelkütmine, juhikoolitus, soojuspumpade kasutamine.
Sõidukipargi elektrifitseerimine pole enam riskantne eksperimenteerimine, vaid praktiline ja kulusäästlik tegevus. Euroopa ja Baltikumi laadimisvõrgud laienevad kiiresti ning ettevõtted, kes võtavad varakult suuna elektrile, saavad selge konkurentsieelise.
Enefit on suurim ja kogenuim laadimislahenduste pakkuja Eestis. Meie eesmärk on pakkuda ühtset kasutuskogemust nii kodus, tööl kui teel. Lisaks era- ja äriklientidele suunatud laadijate müügile ja rendile, arendame igapäevaselt Enefit avalikku laadimisvõrku.
