Möödunud talv tuletas paljudele Eesti peredele valusalt meelde, et elektriturg võib ühe hetkega muutuda. Kui jaanuaris ja veebruaris kerkisid hinnad järsult, nägid paljud tarbijad oma elektriarvetel summasid, mis olid tavapärasest kuni kaks korda suuremad. Samal ajal pöördusid tuhanded kliendid elektrimüüjate poole sooviga oma elektrihind fikseerida. Paraku juhtus see hetkel, kui riskid olid juba realiseerunud ning turuhinnad kõrgemad.
2026. aasta jaanuar ja veebruar tõid Eesti elektriturule viimaste aastate kõrgeimad hinnad ning näitasid ilmekalt, mida tähendavad elektrituru hinnariskid tegelikus elus. Pehmete temperatuuride ja tuuliste ilmadega detsembris püsisid Eesti elektrihinnad talve kohta isegi soodsad. Kuu keskmiseks hinnaks kujunes Eestis ilma käibemaksuta 7,37 s/kWh. Jaanuaris aga tuuleolud vaibusid ning saabusid pakaselised külmakraadid.
Regulaarseks kujunesid päevad, kus keskmine elektrihind ületas 20 senti kilovatt-tunni eest, kusjuures kõrgema nõudlusega tundidel tõusid börsihinnad märkimisväärselt kõrgemale.
Topeltlöök talvistele arvetele
Nii tabasid börsihinnaga tarbijaid aasta esimestel kuudel kaks hoopi korraga. Külmad ilmad ja tagasihoidlikum taastuvenergia tootmine viis elektrihinna üles ning soodsate hindadega tunnid praktiliselt puudusid. Teiseks kasvas seoses pika külmaperioodiga ka enamike kodude elektritarbimine. Suurem tarbimine tähendab aga omakorda suuremat arvet. Mitmete majapidamiste puhul tõid jaanuar ja veebruar isegi mitu korda suuremad kulud võrreldes tavapärase talvekuuga. Ka meediast võis lugeda näiteid, kus suuremate majapidamiste elektriarved kasvasid sadade eurode võrra.
Hinnašoki saabumine tõi kaasa ka selge trendi tarbijakäitumises. Reeglina otsustab ligi 70% kodutarbijatest oma elektrihinna enne talveperioodi fikseerida. Sarnast trendi pakettide osas näeme igal aastal. Jaanuaris ja veebruaris pöördus aga Enefiti poole lühikese aja jooksul tuhandeid kliente, kes soovisid oma elektrihinda keset talve fikseerida.
See on inimlik reaktsioon. Kui hinnad tõusevad kiiresti, tekib soov riske vähendada. Probleem seisneb aga selles, et kui kõrged hinnad on juba ette näha kajastuvad need ka fikseeritud pakettide hinnas. Kui fikseerimisotsus tehakse alles keset hinnatormi, on pakutav fikseeritud hind reeglina kõrgem kui perioodil, mil riske veel turul ei hinnastatud. Teisisõnu tasub vihmakeep osta enne vihma, mitte siis, kui oled juba läbimärg.
Fikseeritud pakett ei tähenda alati kallimat elektrit
Üks levinumaid eksiarvamusi on, et fikseeritud pakett tähendab automaatselt kõrgemat lõppkulu kui börsipakett.
Praktika näitab, et see ei pruugi alati nii olla. Möödunud talvel kujunes olukord, kus sügisel sõlmitud fikseeritud hinnaga lepingud osutusid paljude klientide jaoks soodsamaks kui talvekuude keskmine börsihind.
Elektripaketi valikul tasub küsida mitte ainult seda, milline lahendus võib osutuda kõige odavamaks, vaid ka seda, kui mugavalt suudab majapidamine võimalike hinnakõikumistega toime tulla.
Oluline on, et klient mõtleks läbi, milline on tema riskitaluvus ja tarbimisharjumused. Seda, kas lõpuks tagab soodsama hinna fikseerimine või börsipakett, ei ole võimalik üheselt öelda, kuivõrd see sõltub eelkõige konkreetsest tarbimiskäitumisest. Näiteks majapidamine, mis tarbib järjepidevalt kõige suuremas koguses elektrit hommikuste ja õhtuste tipuhindade ajal, võidab üsna tõenäoliselt fikseeritud hinda valides. Paindlik tarbija, kes kasutab ära madalama hinnaga tunde võib jällegi fikseeritud hinna vastu võita.
Kui pere eelarves on oluline stabiilsus ning puudub soov jälgida igapäevaseid hinnamuutusi, võib fikseeritud hind pakkuda vajalikku kindlustunnet. Kui aga tarbimist on võimalik aktiivselt juhtida ja ollakse valmis taluma ka kõrgemaid hinnaperioode, seejuures kõrgemaid arveid just talvekuudel, võib sobida ka börsipakett.
Üks on siiski selge. Talvised hinnariskid ei teki üleöö. Kui gaasi hind, veevarud, süsinikukvoodid ja ilmastikutingimused viitavad võimalikule volatiilsusele, tasub oma elektripaketi valikud läbi mõelda enne, kui külm ilm kohale jõuab.
Kas hinna fikseerimiseks on nüüd juba liiga hilja?
Kui kliendi jaoks on oluline hinnakindlus ja kaitse võimalike talviste hinnatippude eest, ei ole hinna fikseerimiseks veel liiga hilja. Elektrihinna fikseerimisel ei ole ühte ideaalset hetke, kuid üldjuhul on riskikindlustuse hind soodsam ajal, mil turu ootused tuleviku suhtes on rahulikumad.
Pakutavad fikseeritud pakettide hinnad sõltuvad paljuski kui pikaks perioodiks hind fikseeritakse ja millised on selle perioodi hinnaprognoosid ning riskid. Kuivõrd kõrge gaasihind, madalad Põhjamaade veevarud ning tõusnud CO2 hind mõjutavad eesoleva talve hinnaprognoose, siis näeme ka lühiajaliste fikseeritud pakettide hinnatõusu. Seega kui täna soovib klient oma hinda madalama hinnaga fikseerida, siis tasub vaadata pikema hinna fikseerimise perioodi poole.
Keegi ei suuda täna kindlalt öelda, milliseks kujuneb eesolev talv või milline saab olema elektri börsihind jaanuaris ja veebruaris. Küll aga saab iga tarbija otsustada, kui palju riski ta on valmis võtma. Möödunud talve kogemus näitas, et kõige keerulisem aeg hinnakindluse otsimiseks on siis, kui hinnatõus on juba kohal. Seetõttu tasub oma valikud läbi mõelda enne, kui ilm ja turg järgmise üllatuse valmistavad.
Kui vajad elektripaketi valimisel abi, võta meiega ühendust või loe lisa Enefiti fikseeritud elektripakettide kohta.
