Ilmselt on elektrihind üks teemasid, mis iga eestlase huulilt vähemalt korra kui mitte rohkem läbi on käinud. Järgnevalt selgitamegi, mismoodi avatud elektriturg toimib ning millised tegurid elektri hinna kujunemist mõjutavad.
Alates 2013. aastast tegutseb Eesti Nord Pooli avatud elektriturul ehk elektribörsil, kus hind kujuneb nõudluse ja pakkumise tulemusena. Kõigis Nord Pooli riikides on vähemalt üks hinnapiirkond, suuremas riigis võib neid ka rohkem olla. Piirkonnad on omavahel ühendatud elektrienergiat transportivate kaablite ehk ülekandevõimsustega.
Elektrit toodetakse ja saadetakse ühisesse elektrivõrku. Sealt liigub elekter sinna, kus on nõudlust. Kui Eesti elektrivõrgus on puudujääk, saame elektrit lähinaabritelt. Kui naabrite elektrivõrk vajab lisatuge, liigub Eestis toodetud elekter üle piiride. Võiks ju eeldada, et ühisel elektriturul tegutsevate riikide elektrihinnad on samad, kuid nii see siiski ei ole.
Elektrihinnad erinevad piirkonniti, kuna riikidevahelised ülekandevõimsused on piiratud. Üldine reegel on aga, et mida rohkem taastuvenergiat piirkond toodab, seda odavam on sealne elektrihind. Teadupärast koormab fossiilsetest kütustest elektrienergia tootmine liialt keskkonda ning on seetõttu ka kõrgemalt maksustatud.
Avatud elektriturul kehtib lihtne turumajanduse põhimõte: kui nõudlust on rohkem kui pakkumist, on elektrihind kõrgem; kui nõudlust on vähem kui pakkumist, on elektrihind madalam.
Kuidas kujuneb elektri börsihind?
Elektriostjad edastavad iga päev börsile tellimuse, kui palju nende kliendid järgmiseks päevaks elektrit vajavad. Elektrimüüjad teevad selle põhjal pakkumisi. Nõnda selguvad nõudluse ja pakkumise kõverad, mille ristumispunkt määrabki toodetava elektri koguse ja hinna. Seega ei ole elektrihind kellegi omavoli, vaid peegeldab elektrituru päris olukorda.
Esimestena pääsevad turule taastuvenergiast ehk tuulest, veest, ja päikesest elektrit tootvad üksused. Kuna taastuvad allikad tekivad loodusjõul ning neist ei teki keskkonnale kahjulikku süsihappegaasi, on elektri tootmine odavam. Kui taastuvenergia võimsusest piisab nõudluse katmiseks, on elektri börsihind soodne.
Kui taastuvad allikad ei suuda nõudlust katta, siis pääsevad börsile kallimad elektrijaamad, näiteks tuuma-, põlevkivi-, kivisöe- ja gaasielektrijaamad. Seal toodetud elekter on kallim nii kütuse kui ka võimaliku CO2 emissioonitasu tõttu.
Elektri börsihinna määrab viimane pakkuja, kes on turunõudluse katmiseks vajalik. Kui viimasena teeb seda kõrgeima hinnaga gaasielektrijaam, määrabki ta ära konkreetse tunni elektrienergia hinna. Kui küsida, miks, siis seepärast, et viimanegi nõudluse katmiseks vajalik tootja saaks tehtavate kuludega tasa. Selle arvelt võidavad ka odavamate tootmiskuludega pakkujad ning saavad juurde rohkem vahendeid taastuvenergia arendamiseks.
Mida rohkem tuleb turule taastuvenergia pakkujaid, seda soodsamaks kujuneb elektri hind.
Jah, aga miks elektri hind vahepeal ikkagi nii kõrge on?
Kui turul on nõudlus elektri järele nii suur, et elektritootjad ei suuda seda katta ning nõudluse-pakkumise kõverad ei ristu, määrab Nord Pool selleks tunniks maksimaalse elektrihinna, nt 4000 eur/MWh. Tarbimise hetkel püütakse päevasisesel turul nõudlust ja pakkumist alati tasakaalus hoida.
Börsihinna kõikumine mõjutab igapäevaselt ainult neid kliente, kes on valinud börsihinnaga elektripaketi. Fikseeritud hinnaga elektrilepingute omanikud maksavad elektri eest kokkulepitud tasu. Siiski mõjutab börsil toimuv ka kindlaks määratud elektrihinna kujunemist: kui börsihinnad tõusevad, siis tõusevad ka fikseeritud hinnad.
Börsihinnale avaldavad mõju ka elektrijaamade ning ülekandevõimsuste hooldus- ja remonditööd, uute tootmiste lisandumine ning vanade sulgemine, tarbimise muutumine, kütuse hind, taastuvenergia puhul seegi, kui palju vihma sajab, päikest paistab või tuult puhub.
Börsihinna kõikumine mõjutab igapäevaselt ainult neid kliente, kes on valinud börsihinnaga elektripaketi.
