Kuidas vähendada jõuludel tekkivaid jäätmeid ja neid taaskasutada

Jõulud on aeg, mil on taas põhjust pere ja lähedastega kokku tulla, et puhata ja teineteise seltskonda nautida. Kodu ehtimine, kingitused ja pidusöögid käivad pühadega käsikäes, kuid paraku kaasneb nendega hulgaliselt jäätmeid, mis on keskkonnale kahjulikud.

Kas teadsid, et keskmine Eesti inimene toodab aastas ligi 395 kg olmejäätmeid? See tähendab, et kõikide elanike peale koguneb kokku üle 500 000 tonni olmejäätmeid aastas. Et seda arvu vähendada, tuleb muuta oma tarbimisharjumusi. Oleme välja toonud lihtsad, kuid efektiivsed viisid, mida kasutades saad juba käesolevad pühad rohelisemana mööda saata.

Poekotid

Olgu see kas kingituste, kaupade või millegi muu transportimiseks – jõulude ajal kulub poekotte paratamatult rohkem kui tavapäraselt. Küll aga ei pea iga kord soetama uut kotti, vaid saab kasutusele võtta riidest või paberist valmistatud koti, mida on võimalik korduvkasutada.

Ajal, mil väljas on märg ja lumine, pole paberkott küll nii vastupidav kui riidest kott. Siiski on see biolagunev ja võimalik kasutada näiteks kompostina.

Kingipakendid

Oleme harjunud poelettidel nägema kinkepabereid või -kotte, mis on jõuludele kohaselt kaetud sädeluse, metalse kihi või plastmassist kaunistustega. Küll aga tuleb meeles pidada, et sellised pakendid ei ole reeglina taaskasutavad.

Loodussõbralikum alternatiiv on hoopis paberist või riidest materjal, mida on taaskasutatud või saab taaskasutada. Võimalus on läheneda loominguliselt ning kasutada kinkepaberina isegi ajalehti.

Nipp! Kui sa pole kindel, kas kinkepaber on taaskasutatav või mitte, siis kortsuta see palliks. Kui paber püsib ümmargusena, on see taaskasutatav.

Toidu tarbimine

Eestis läheb kõige rohkem toitu raisku just kodumajapidamistes. Toidukadu on vältimatu ka jõulude ajal, mil tarbimine on igal juhul suurenenud. Selleks, et ostetud toidumaterjal ka ära kasutada, on oluline ettevalmistus. Enne poodi minemist tasub läbi mõelda inimeste arv ning vajamineva toidu kogus. See on ühtlasi hea viis, kuidas vältida impulssoste.

Valmistoitu, mis on jäänud jõululauast alles, ära viska ära, vaid jaota see külaliste vahel. Et veelgi loodussõbralikum olla, pakenda toit transportimise ajaks plastkarpide asemel klaasist säilituskaussidesse või mõne kööginõu sisse.

Jõulupuu

Pole vahet, kas oled päris või kunstkuuse usku – taaskasutuse viise leidub mõlema puhul.

Näiteks on potis kasvav kuusk võimalik oma aeda ümber istutada, et see saaks edasi kasvada ka pühade lõppedes. Metsast toodud kuuse saab multšida või hakkena kasutada.

NB! Metsast kuuske otsides vali puu sealt, kus tal ei ole lootust suureks kasvada – näiteks teede ja kraavide servadest või elektriliinide alt.

Kunstkuuse puhul väljendub keskkonnasäästlikus, kui kasutad seda aastast aastasse. Peale kasutamise lõpetamist ära viska puud ära, vaid müü see edasi või anneta. Nii võib üks puu pakkuda rõõmu aastakümneteks.

Jõulukaunistused

Selle asemel, et igal aastal uusi kaunistusi osta, kaalu vanade või katkiste kaunistuste annetamist või taaskasutamist. Võid proovida ka oma kaunistuste tegemist, kasutades selleks näiteks looduslikke materjale nagu kuuseoksad, käbid, puit, pähklid ja kuivatatud marjad.

Teine võimalus on kasutada kaunistuste asemel hoopis LED-tulesid, mis on energiasäästlikumad kui traditsioonilised hõõglambid ja toodavad vähem soojust, muutes nende kasutamise jõulupuul ohutumaks. Võrreldes hõõglampidega kestavad LED-id ligi 25x kauem, seega ei pea neid nii sageli ära viskama ja jäätmeid tekib vähem.

Anna oma panus ringmajandusse

Kui seni on ühiskonnas olnud mudel „tooda-tarbi-viska minema“, siis viimastel aastatel on järjest enam hakatud mõtlema sellele, kuidas tarbimist jätkusuutlikumaks muuta. Seda tuntakse ka kui ringmajandust.

Eesti Energia panustab ringmajandusse, taaskasutades Eestis ning lähiriikides tekkivaid olmejäätmeid ja jäätmepuitu elektrijaamades kütusena, et toota soojust ja elektrit.

Näiteks Iru jäätmepõletuselektrijaam on võimeline tootma soojust ja elektrit kuni 250 000 tonnist segaolmejäätmetest aastas. Jaam on suuresti põhjus, miks on tänaseks Eestis lõppenud suuremahuline segaolmejäätmete ladestamine prügilatesse.

Olles teadlik tarbija ja jäätmetega korrektselt ümber käies on võimalus ka sinul anda panus ringmajandusse ning aidata kaasa rohelisema keskkonna tekkele. Jäätmete taaskasutamise kohta loe rohkem siit.

Jaga seda postitust

Seotud teemad

Hetkel oluline

Energiavampiirid sinu kodus ehk millised kodumasinad tarbivad enim elektrit?

Tihti kipume suurenenud energiakuluga seostama liiga soojaks köetud tuba või kauaks põlema jäetud tulesid. Tegelikeks „süüdlasteks“ võivad olla hoopis kolmas grupp elektritarbijaid, mille peale esimese hooga tulla ei oskagi – ööpäevaringselt vooluvõrku ühendatud elektroonilised seadmed.