Tänapäevane kortermaja elukeskkond ei koosne enam ainult küttest ja veest – üha olulisemaks muutuvad ka kiire interneti kättesaadavus ja elektriauto laadimisvõimalused. Sageli algab kõik ühe inimese vajadusest, kuid praktiliste lahendusteni jõutakse siis, kui naabrid ja ühistu tegutsevad koos.
Korteriühistute üldkoosolekud ongi need kohad, kus sellised ideed saavad kuju võtta, sest iga suurem muudatus vajab korteriomanike häälteenamust ning kohalolekut või osalust kirjalikus hääletuses. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole häältest ja kaasomandi osadest või kui põhikirjas pole teisiti määratud.
Kiire internet pole kättesaamatuks – naabrite koostööl sünnivad võimalused
Kui majas puudub täna kiire interneti (nt fiiberoptiline ühendus) võimalus, on tihti tegemist mitte tehnilise, vaid majandusliku küsimusega. Teenusepakkujad on valmis uusi võrgulõike välja ehitama reeglina siis, kui:
- majas või majade grupis on piisavalt huvilisi,
- on valmisolek panustada mõistlikus mahus liitumise või taristu ehituse kulusse.
Korteriühistute otsused sünnivad sageli kevadistel üldkoosolekutel, kus kinnitatakse aasta plaanid ja investeeringud, sealhulgas võimalikud tehnosüsteemide täiendused. Majanduskava ongi ühistu aastaeelarve, kus kajastatakse nii tööde kui kulude jaotus korteriomanike vahel.
Näide praktilisest lahendusest:
Kui 10 korteriga majast vähemalt 5 korterit väljendavad soovi kiire internetiga liituda ja piirkonnas on tehniline valmidus, saab teenusepakkuja enamasti alustada väljaehituse planeerimist.
Sellise teema võib ühistu juhatus lisada üldkoosoleku päevakorda või algatada kirjaliku hääletuse, mis on seaduslik viis otsuste vastuvõtmiseks ka ilma koosolekut kokku kutsumata. Mida rohkem huvilisi, seda suurem võimalus, et saame teie aadressile kiiret internetti pakkuda.
Uuri ka Enefiti kodulehelt kui lähedal on kiire interneti ühendus sinu aadressile.
Elektriauto ost tulekul? Räägi sellest kindlasti ühistuga
Elektriautode hulk kasvab kiiresti ning sellega ka vajadus koduste laadimisvõimaluste järele. Seadusandlus näeb ette nõudeid uute ja rekonstrueeritavate hoonete puhul, kuid olemasolevates kortermajades tuleb laadimistaristu loomine otsustada ühistu tasandil.
Miks on oluline teema varakult tõstatada?
Laadimislahendusi on kahte tüüpi:
1. Korteripõhine laadija (individuaalne lahendus)
- sobib siis, kui soovid laadida oma isiklikul parkimiskohal;
- elektriühendus tuleb sinu korteri elektrikilbist;
- kõik paigaldus- ja hoolduskulud katab omanik ise;
- kuna laadija paigaldatakse ühisalale (seinale, haljasalale või postile), on vajalik ühistu kirjalik kooskõlastus.
2. Korteripõhine lahendus, kui ühistu laadimislahendus on olemas (uusarendustes)
- sobib siis, kui soovid laadida oma isiklikul parkimiskohal;
- elektriühendus tuleb ühistu elektrikilbist (laadimisvalmidus loodud);
- kõik paigaldus- ja hoolduskulud katab omanik ise;
3. Ühistuline laadimisvalmidus (ühine lahendus)
- sobib, kui majas on mitu elektriauto kasutajat või huvilist;
- kulud jaotatakse kokkuleppel (nt remondifondi kaudu või ühekordse maksega);
- suuremahulise taristu paigaldamiseks on vaja enamuse toetust – otsuse poolt peab olema üle poole häältest ja kaasomandi osadest.
Riik toetab kortermajade laadimistaristu rajamist, mis muudab ühisinvesteeringud veelgi kättesaadavamaks. Toetust saab küsida vähemalt kümne parkimiskohaga ühistud ning toetuse suurus sõltub laadijate arvust ja võimsusest. Loe lähemalt: https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/elektriauto-laadimistaristu-toetus
Ühisotsused, mis sünnivad reaalsest vajadusest
Korteriühistutes on tavaline, et suuremad uuendused algavad ühe elaniku soovist – olgu selleks kiire internet, laadija või remont. Kuid muutuste elluviimiseks on vaja teiste elanike mõistmist ja toetust.
Ühiselt saavutatakse õiglasem kulude jaotamine, kvaliteetsem ja terviklikum lahendus (nt ühtne kaabeldus, ühtne laadimistaristu), otsuste läbipaistvus ja seadusele vastavus ning soodsamad hinnad teenusepakkujatelt.
Korteriomanikud võivad ka ise esitada juhatusele päevakorrapunkte enne üldkoosolekut või algatada arutelu elektrooniliselt. Koosolekud võivad toimuda ka veebi teel ning otsuseid saab võtta vastu ilma füüsilise koosolekuta, kui otsuse eelnõu saadetakse kõigile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Mida teha, kui küsimus kerkib aasta sees?
Kõiki otsuseid ei pea ootama kevadeni—seadus lubab ühistul teha otsuseid:
- elektroonilise hääletusega,
- kirjaliku kooskõlastusega,
- erakorralisel üldkoosolekul, kui teema on kiireloomuline.
See tähendab, et nii internetiühenduse väljaehitamine kui individuaalse laadija kooskõlastus saab toimuda ka mõne nädalaga.
Sammud, kuidas jõuda ühistus lahendusteni
Kui sul on elanikuna vajadus kiire interneti või elektriauto laadimise järele, siis:
1. Räägi juhatusega ja naabritega
Võib selguda, et majas on teisigi huvilisi.
2. Algata teema koosolekul või kirjalikus hääletuses
See tagab läbipaistvuse ja seaduslikkuse.
3. Leia mõttekaaslased – ühiselt on lahendused soodsamad ja kestlikumad
Huviliste arv mõjutab nii investeeringuid kui teenusepakkujate valmisolekut taristut välja ehitada.
Korteriühistu on oma elanike koostööorgan – mida rohkem on avatust ja suhtlust, seda kiiremini sünnivad lahendused, mis parandavad kõigi elukvaliteeti.
