Mille poolest erineb äritarbijate universaalteenus kodutarbijate omast?

Kui kodutarbijad said elektri universaalteenusega liituda alates 1. oktoobrist, siis alates 1. novembrist on see võimalus ka väiksematel äridel. Vaatame lähemalt, millised on erinevused äriühingute ja koduklientide universaalteenuse vahel.

Äritarbijate universaalteenus Kodutarbijate universaalteenus
Kellele mõeldud?
  • Äriühingud, kus töötab vähem kui 50 inimest ja mille aastakäive või bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot;
  • mittetulundusühingud, sihtasutused ja füüsilisest isikust ettevõtjad kuni aastase elektritarbimise 1 GWh täitumiseni.
  • Kodukliendid;
  • koduklientidele elektrit vahendavad isikud (korteriühistud, haldusettevõtted jt).
Tootjahind Kehtib Konkurentsiameti kinnitatud tootjahind 15,4 s/kWh (hind võib muutuda).
Eesti Energia müügihind ja kuutasu 16,04 s/kWh + kuutasu 1,658 eurot mõõtepunkti kohta eurot (hinnad ei sisalda käibemaksu ja võivad muutuda). 19,24 s/kWh + kuutasu 1,99 eurot (hinnad sisaldavad käibemaksu ja võivad muutuda).
Universaalteenuse müügihinna kujunemine Konkurentsiamet kinnitab universaalteenuse tootjahinna, mis põhineb Enefit Poweri põlevkivielektrijaamade kulul. Iga elektrimüüja lisab tootjahinnale enda põhjendatud kulu. Seetõttu võib müügihind elektrimüüjatel erinev olla. Kuna nii tootja- kui ka müügihinna komponendid võivad muutuda, ei ole ka universaalteenuse hind fikseeritud.
Universaalteenusega liitumine või sellest loobumine Pärast pakkumise saamist tuleb äritarbijal universaalteenusega liitumiseks oma nõusolek anda. Kui nõusolekut ei tule, käsitletakse seda kui loobumist Kui kodukliendi kehtiv elektrihind on universaalteenuse hinnast kõrgem, viiakse ta kuni 2022. a lõpuni automaatselt universaalteenusele üle. Kui klient ei soovi universaalteenusega liituda, tuleb elektrimüüjat pärast pakkumise saamist teavitada.
Tagasiulatuv liitumine Kui Eesti Energia äriklient nõustub universaalteenuse pakkumisega hiljemalt 23. novembril k.a, kehtib leping tagasiulatuvalt alates 1. novembrist. Hiljem liitudes hakkab leping kehtima järgmise kuu algusest. Kui Eesti Energia koduklient saab novembris universaalteenuse pakkumise ja pole sellest 23. novembriks taganenud, hakkab leping kehtima jooksva kuu esimesest päevast. Erisus kehtib kuni 2022. a lõpuni.
Eelmisest elektrilepingust loobumise leppetrahv Universaalteenusele üle minnes võib elektrimüüja eelmise lepingu lõpetamise eest leppetrahvi nõuda. Elektrimüüjad on võtnud fikseeritud hinnaga lepinguid sõlmides olulisi kohustusi, mistõttu peavad äritarbijad universaalteenusega liitudes lähtuma kehtiva elektrilepingu tingimustest. Elektrilepingu ennetähtaegse lõpetamise leppetrahvi ei pea tasuma need kliendid, kes sõlmisid elektrilepingu enne seaduse jõustumist, st enne 23. septembrit 2022 k.a. Leppetrahvita on võimalik universaalteenusele üle minna kuni 30. septembrini 2023.
Kehtivusaeg Kuni 31. detsember 2023. Kuni 30. aprill 2026.
Universaalteenuse lepingu lõpetamine Universaalteenuse lepingu saab igal ajal tasuta üles öelda.
Eelmise elektrilepingu tingimuste juurde naasmine Kui elektrileping on kord juba universaalteenuse vastu vahetatud, siis ei saa samu tingimusi enam taastada. Võimalik on sõlmida uus elektrileping uute tingimustega.
Universaalteenuse hind päikeseelektri tootjale Universaalteenusele üleminek tootmislepingut ei mõjuta. Elektrienergiat saab osta universaalteenuse hinnaga, kuid toodetud energiat müüa endiselt börsihinna järgi.
Riiklik elektrienergia leevendamise hüvitis Äritarbijatele ei ole riiklikku elektrienergia hüvitist ette nähtud.
Kestlikest energialahendustest lähemalt »
Kodutarbijale kompenseerib riik üle 8 s/kWh käibemaksuta elektrienergia hinnast kuni 5 s/kWh. Toetusmeede kehtib 1. oktoobrist 2022 kuni 31. märtsini 2023 ning rakendub automaatselt.
Rohkem toetusmeetmete kohta »
Lisainfo energia.ee/ari/universaalteenus energia.ee/universaalteenus

Jaga seda postitust

Seotud teemad

Hetkel oluline

Energiavampiirid sinu kodus ehk millised kodumasinad tarbivad enim elektrit?

Tihti kipume suurenenud energiakuluga seostama liiga soojaks köetud tuba või kauaks põlema jäetud tulesid. Tegelikeks „süüdlasteks“ võivad olla hoopis kolmas grupp elektritarbijaid, mille peale esimese hooga tulla ei oskagi – ööpäevaringselt vooluvõrku ühendatud elektroonilised seadmed.