Pikaajaliste elektrilepingutega kaasneb teinekord ka lepingu lõpetamise tasu. Valgustame teemat – mida on kõige olulisem kliendina teada?
Eesti Energia juhatuse liige Agnes Roos selgitas, et lepingu lõpetamise tasu ei ole mõeldud klientide karistamiseks. „Tasu katab elektrimüüjale tekkiva kahju, kui klient lepingu ennetähtaegselt üles ütleb ja kui peame kliendi loobutud elektri odavama hinnaga turule tagasi müüma, kui me selle ostsime. Sealjuures ei rakendata tasu iga kliendiga, vaid ainult siis, kui kahju päriselt tekib. Arvestades tänast turuolukorda ja elektrihindade tõusu ei ole meil põhjust aasta lõpuni tasu rakendada.“
Lepingu lõpetamise tasu on täna kasutusel ainult pikaajalistes fikseeritud hinnaga Kindel Pluss lepingutes ning puudutab täna vaid 1,5% Eesti Energia klientidest.
„Tasu komponent on kasulik nii meile kui ka kliendile. Tänu sellele saab klient pikaajalise lepinguga tavapärasest soodsama hinna ja vastutasuks annab meile n-ö lubaduse, et ta kohe valitud paketist ei loobu,“ lisas Roos.
Kliendi jaoks sõltub tasu suurus kahest tegurist: aastasest elektritarbimise mahust ja ajahetkest, millal lepingust loobuda. Enamik kodukliente jäävad oma tarbimismahuga segmenti, kus maksimaalne lepingust loobumise trahv on kas 240 eurot (korteriomanikud) või 480 eurot (ridaelamute, majade omanikud). Mida hiljem lepinguperioodi jooksul lepingust loobuda, seda väiksem on ka tasu suurus.
„Soovime, et tarbija lepingut sõlmides teeks oma teadliku valiku, sellepärast teavitame kliente põhjalikult lepingu lõpetamise tasust ja võimalikest maksimaalsetest kuludest lepingu lõpetamise korral,“ kinnitas Roos.
Küsimus, kas ja kuidas lepingu lõpetamise tasu tarbijatele kompenseeritakse või mitte, on Roosi sõnul hetkel elektrituru reformiga seoses arutelu all. „Loodame, et selgus saabub kõikide turuosaliste jaoks võimalikult ruttu. Seniks palume klientidelt kannatust,“ märkis Roos.
