Elektri börsihind langes eelmisel nädalal nii Eestis, Lätis, Leedus kui Soomes, ent Euroopa jaoks olulisemad sündmused leidsid aset Läänemere põhjas. Nimelt teatas Gazprom, et pärast kolmepäevast hooldust laupäeval tööd alustama pidanud Nord Stream 1 torujuhe jääb teadmata ajaks rivist välja.
| Hinnapiirkond | Keskmine börsihind | Muutus (eelmine nädal) |
| Eesti | 304,25 eur/MWh | -21,1% |
| Läti | 441,81 eur/MWh | -15,3% |
| Leedu | 491,73 eur/MWh | -10,6% |
| Soome | 292,21 eur/MWh | -24,2% |
Nädala soodsaim börsihind oli 29. augusti varahommikul, mil elektrihind kell 2-3 oli 6,85 eur/MWh. Kõrgeima hinnaga tund oli teisipäeval, 30. augustil kell 19-20, mil hind kerkis tasemeni 800 eur/MWh. Meie regioonis on aidanud hindu allapoole tuua Soome uus tuumajaam Olkiluoto 3, mis alates eelmisest nädalast on turul võimsusega 800MW. Septembri jooksul plaanitakse suurendada tootmisvõimsust 1300MWni.
Möödunud nädalal teatasid riiklikest energiahinna mõjude leevendamise meetmetest mitmed riigid, nende seas Eesti. Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut saatis neljapäeval rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks määruse, mis paneb paika sügisel kehtima hakkavate energiatoetuste tingimused. Meetme järgi kompenseeritakse kodutarbijale üle 80 €/MWh käibemaksuta elektrienergia hinnast kuni 50 €/MWh. Gaasi kodutarbija lõpphinnast kompenseerib riik 80% üle 80 €/MWh (käibemaksuta) ületavast kulust, mis kompenseeritakse kuni 2,6 MWh tarbimise ulatuses ühe kuu lõikes. Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse hinna leevendamiseks näeb määrus ette üle 80 €/MWh (käibemaksuta) hinnaga soojuse kulu kompenseerimise 80% ulatuses. Kompensatsioon rakendub kodutarbijatele 1. oktoobrist kuni 31. märtsini.
Venemaa katkestas Nord Stream 1 töö, Euroopa on Venemaa energialõksus
Reede õhtul teatas Gazprom, et kolmapäevast laupäevani hoolduses olnud Nord Stream 1 tarned peatuvad teadmata ajaks. Enne seda oli kaks nädalat rekordeid püstitanud maagaasi hind langenud viimase kahe nädala madalaimale tasemele, 214 euroni megavatt-tunni eest. Pikema perioodi võrdluses on see hind endiselt väga kõrge, olles üle 2,5 korra kallim kui juunis ning keskmine nädala gaasihind oli 245,8 €/MWh. Tänast on gaasiturud NS1 teate peale alustanud +25% hinnatõusuga.
Hoolimata Venemaa gaasitarnete lõppemisest saadakse läheneva talvega ehk siiski hakkama. Euroopa Liidu riigid on saavutanud gaasihoidlate 80-protsendilise täituvuse planeeritust kaks kuud varem ning vähendatud on ka gaasi tarbimist üldisemalt: aastases võrdluses tarbiti augustis maagaasi 10% vähem.
Kui eelmise aasta lõpus oli Venemaal Euroopasse tarnitud maagaasi osakaal 25% juures, siis augustis oli see langenud 10% tasemele. Seda eelkõige Venemaa reaktsioonina Euroopa sanktsioonidele. Seetõttu on võrreldes aastatagusega Euroopas oluliselt kasvanud nii LNG kui Norra maagaasi osakaal. Just LNG vastuvõtu võimekuse väljaehitamine on praegu Euroopas fookuses, et Venemaa energialõksust pääseda. Saksamaa esimene LNG kai peaks valmima Wilhelmshavenis 2022. aasta lõpuks.
Kui möödunud esmaspäeval kerkis Euroopa energiahindade lakmuspaberiks olev Saksamaa aasta-ette elektrifutuur üle 1000 euro/MWh, siis juba kolmapäevaks oli hind kukkunud 54%. See näitab kuivõrd tundlik ollakse iga energiaturgu puudutava uudise ja teate suhtes. Ka 486 eurot megavatt-tunni eest on viimase aastakümne keskmisest siiski kümme korda kõrgem. Esmaspäeva hommikul pöörasid futuurid Nord Stream 1 katkestuse tõttu taas tõusule. Kuigi saabuvaks talveks on gaas varutud, ei ole täna selge, kuidas järgmine, 2023. aasta talv Euroopas hakkama saada, kui Venemaalt ei hakkagi enam Euroopasse gaasi tulema.
Turud ootavad Euroopa Liidu meetmeid energiahindade ohjeldamiseks
Euroopa Liit on välja pakkumas erinevad meetmed energiahindade ohjeldamiseks. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on lubanud nende põhijooned avaldada 14. septembril. Üks plaan sarnaneb erakorralise kasumi maksule, mida gaasijaamadest madalama kuluga tootjad teenivad kõrgete gaasihindade tõttu. Saadud tulu suunataks riigieelarvesse, et aidata rahastada energia lõpptarbijate toetamist. Teine plaan kutsub üles liikmesriike tarbimist vähendama ja tiputarbmist nihutama väiksema koormusega tundidele. Lisaks kaalutakse ka võimalusi elektrile ja gaasile hinnalae kehtestamiseks.
Leevendusmeetmed on üle Euroopa väga oodatud, kuivõrd augustikuu keskmine elektrihind oli ajaloo kõrgeim enamikes riikides. Eestis jäi keskmiseks 361,35 €/MWh, Lätis 467,75 €/MWh, Leedus 480,39 €/MWh ja Soomes 361,35 €/MWh. Võrreldes detsembriga oli hind augustis Leedus ja Lätis üle kahe korra kõrgem.
Positiivseid uudiseid tuli Prantsusmaalt, kus valitsuse surve tulemusel lubas riiklik energiaettevõte EDF talveks töökorda saada ja taaskäivitada kõik oma 56 tuumareaktorit. Prantsusmaa tuumatootmine on sel suvel olnud suure kuumuse tõttu oluliselt piiratud, sest jaamade jahutuseks kasutatavate jõgede veetase on tavapärasest madalam.
Energiahindade mõju inflatsioonile pole veel kaugeltki täielikult avaldanud. Maagaasi kõrged hinnad mõjutavad mitmeid erinevaid valdkondi, näiteks maailma suuruselt viiendas keraamiliste plaatide tootja riigis Hispaanias on savi muundamine keraamiliseks plaadiks aastases võrdluses kallinenud 1047%.
Euroopa emissioonide kauplemissüsteemis langes CO2 kvoodi hind möödunud nädalal keskmisele tasemele 77,9 €/t (-8,8 €/t võrreldes eelmise nädalaga), kuid pikaajaliselt oodatakse tõusutrendi jätkumist, sest Euroopa pole oma kliimeesmärkidest kõigest hoolimata loobunud.
Rootsi Ringhalsi tuumajaama 4. plokk jääb detsembrini remonti
Läänemere piirkonna jaoks saabus oluline negatiivne uudis Rootsist, kui selgus, et 7. septembril turule naasma pidanud Rootsi Ringhalsi tuumajaama 4. plokk (1100 MW) jääb remonti vähemalt detsembrini. Möödunud kolmapäeval teatas Rootsi põhivõrguettevõte, et risk hakata Rootsi lõunaosas talvekuudel elektritarbimist piirama, on suurenenud.
Eesti tootmisvõimsustest oli eelmisel nädalal turul keskmiselt 600 MW, mida mõjutasid peamiselt energiaplokkide planeeritud hooldustööd enne talve tulekut. Alanud nädalal naasevad täismahus turule Balti elektrijaama 11. plokk ja Eesti elektrijaama 5. plokk, mis tähendab, et alates pühapäevast on töös kõik Narva jaamade võimsused peale pikalt planeeritud aastahooldusesse minevat Eesti elektrijaama 3. ploki.
Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimekusest ning tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.
Olavi Miller, Eesti Energia turuanalüüsi strateeg
Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.
