Pimedate õhtute saabudes kaunistavad paljud koduomanikud valguskettidega oma rõdud, katuseräästad, aknaääred ning puud-põõsad. Kuna elekter ja niiskus ei ole sõbrad, tasub enne tulede paigaldamist mõelda kindlasti ohutusele ning veenduda, et tuled saavad paigaldatud välitingimustesse sobivalt ning arukalt. Anname nõu, kuidas tuledega targalt läbi käia.
Tahan kasutada maja kaunistamiseks jõulutulesid. Kust ma tean, milliseid valgusteid tohib kasutada õues?
Õues tohib kindlasti kasutada ainult välitingimustesse mõeldud jõulutulesid. Seda, kas jõulutuled on mõeldud välikasutuseks, saab vaadata pakendilt, kuhu on tehtud tavaliselt vastav märge või on pakend varustatud IP-kaitseastet kirjeldava tähisega. Välitingimustes saab kasutada IP44 klassi tulesid. Mida suurem on kaitseklassi number, seda paremini sobib valgustusseade välitingimustesse.
Kuidas oleks kõige parem valgustust vooluvõrku ühendada? Kas võin viia juhtme õue akna vahelt või kasutada selleks pikendusjuhtmeid?
Kõige parem oleks paigaldada hoone välisseinale niiskuskindel pistikupesa, mis on varustatud rikkevoolukaitsmega. Läbi akna veetud juhe ei ole hea lahendus, sest akent sulgedes võib juhet vigastada ja sellega seoses võib tekkida lühise või elektrilöögi oht. Kui ikkagi on vaja eemalt toide tuua, siis võib kasutada selleks pikendust, aga ainult ühte, mitte mitut järjestikku ja jälgida pikendusjuhtme sobivust väliskeskkonda.
Kui ohutu on õues kasutamiseks tavaline pikendusjuhe?
Tavalise pikendusjuhtme kasutamine õues on ohtlik, sest niiskus võib sattuda pesadesse, mis toob endaga kaasa elektrilöögi ohu. Kuna tavalised pikendused on mõeldud kasutamiseks siseruumides, ei pruugi juhtme isolatsioon olla vastupidav päikesevalgusele, niiskusele ja mehaanilistele jõududele, mis õues osaks võivad saada.
Mis juhtub, kui kasutada õues jõulutulede elektrikontakti ühendamiseks tavalist pikendusjuhet ja pikendusjuhtme pesasse satub lund või vihma?
Lume ja vee sattumine pistikupesa sisemusse on samal moel ohtlik nii siseruumides kasutatavate pesade, kui ka välitingimustest kasutatavate pesade puhul. Nõuetekohase elektrisüsteemi puhul peaks sellisel juhul kindlasti reageerima rikkevoolukaitse (eeldusel, et see on olemas) või kaitseautomaat. Kui midagi sellist peaks aset leidma, tuleks pikendusjuhe võrgust koheselt eemaldada ja see spetsialistil üle lasta vaadata. Kehvemal juhul kaitseseadmed vee sattumisel pesa klemmidele ei reageeri ning lühise tulemusena hakkab pikendusjuhe ja kogu sellele eelnev toiteahel kuumenema, mille lõpptulemuseks võib olla tulekahju. Kui aga on elektrisüsteem nõuetekohane, sellist olukorda tekkida ei saa. Kindlasti peab olema pikendus mõeldud välistingimustes kasutamiseks, siinkohal tuleb taas jälgida eelpool mainitud IP-klassi ja ka tootja poolset kinnitust, et toode on mõeldud välispaigalduseks. Ohutuse mõttes on mõistlik tõsta pikendusjuhtme ühenduskohad (pistikud) maapinnast kõrgemale, et nad ei satuks pärast sadu vette.
Kui jõulutuled on pimedal ajal kogu aeg vooluvõrgus, siis kas nad „põlevad“ ka kiiremini läbi?
Igal lambil on oma eluiga ehk tootja poolt määratud keskmine põlemisaeg. Kui valgusti pidevalt põleb, siis on selge, et lambi eluiga kulub kiiremini. Samas on lampidel ette antud ka teine piirväärtus, milleks on sisse-välja lülituste arv. See tähendab, et pidev sisse-välja lülitamine mõjub lambi elueale sama moodi lühendavalt ja võib lambi isegi kiiremini läbi põletada. Kuna jõulutulesid kasutatakse siiski suhteliselt lühikest aega (ca paar kuud aastas) siis pole jõulutulede eluea mõttes väga vahet, kas jõuluvalgus põleb kogu aeg või mitte – pigem on küsimus elektrikulus.
