Dagöplast on kiletootmisettevõte, mis kasutab enamjaolt kas ümbertöödeldud või biolagunevaid materjale. Viimased aastad tarbib Dagöplast ainult rohelist energiat ning hiljemalt sügisel paigaldatakse ühe tootmishoone katusele ka päikesepaneelid. Dagöplasti teekonnast nulli räägib lähemalt ettevõtte tegevdirektor Kulvo Pendra.
Tutvusta Dagöplasti lähemalt.
Dagöplast on 1998. aastal Hiiumaal loodud ettevõte, mis toodab ümbertöödeldud materjalist kiletooteid ning biolagunevaid kilematerjale. Mingil määral kasutame ka esmast polüetüleeni tooret ja suhkruroo baasil toodetud CO2-neutraalset polüetüleeni.
Eestisse jääb meie toodangust u 10%, enamiku müüme Skandinaavia maadesse, Inglismaale, Iirimaale ning Ameerika Ühendriikidesse.
Kuivõrd lihtne või keeruline on plastitööstusel tegutseda oludes, kus ühest küljest on ootus plasti vähendamiseks, teisest küljest on neid tooteid vaja?
Pakume klientidele lahendusi, mis aitavad keskkonnasõbralikumad olla ja CO2-jälge vähendada. Seega saame hakkama.
Kõige lihtsam on toidujäätmed biolagunevasse kotti koguda ning sellest biogaasi või komposti teha. Ümbertöödeldud materjalid sobivad väga paljudeks pakenditeks ja ka prügikottideks. Kui tahta olla süsinikuneutraalne, aga ümbertöödeldud materjale kasutada ei saa, nagu näiteks meditsiinis, siis on suhkruroost tehtud polüetüleen hea alternatiiv.
Kas Dagöplast otsustas pikaaegse tuuleenergia lepingu kasuks, et end heitlikul energiaturul kindlustada või hoopis keskkonnahoidlikkusest lähtudes?
Tegelikult sõlmisime Enefitiga roheenergia lepingu siis, kui elektri börsihinnad olid veel 30–35 €/MWh juures. Teisisõnu, tolle aja järgi läksime viie aasta pikkusesse lepingusse kõrgema hinnaga. Otsus lähtus siiski tootmise jalajälje vähendamisest.
Meie tegevus on üsna energiamahukas – u 5,8 GWh aastas – ja kui nüüd võrrelda kilematerjalide süsinikujälge, mis on toodetud tava- või roheelektriga, siis on vahe märgatav.
Samuti peitus loogika selles, et tuuleenergia ost aitab kaasa uute tuuleparkide arendamisele. Ehk projekti peab toetama täna, nii jõuab see tulevikus ka massidesse ning elektrihind muutub taskukohasemaks.
Hiljemalt oktoobri keskpaigaks peaks ühe tootmishoone katusel ka meie paigaldatud päikesepaneelid olema?
Neid oleme juba ammu tahtnud. Võttis aega, et erinevate katusepindade kandevõimet kontrollida. Päikesepark tuleb võimsusega 135 kW. Võrreldes meie tarbimisega on maht suhteliselt väike, ent kogu toodang läheb kohe ka tarbimisse.
Me ei saa oma paneele võrguga ühendada, kuid ei lase end sellest heidutada. Tulevikus mõtleme võib-olla päikesepargi laiendamise ja salvestuslahenduse peale.
Millist kasu te neist tegevustest saate?
Ma arvan, et see on oluline nii töötajatele, omanikele kui ka paljudele teistele, kellega suhtleme. Dagöplastil on palju kliente, kelle hanketingimustes on kirjas, et roheenergia lahenduste eest saab lisapunkte.
Tahame, et inimesed ei peaks Dagöplasti vaid kilet tootvaks vabrikuks, vaid näeks meie mõju maailma paremaks muutmisel.
Loomulikult, selleks, et maailma muuta, peab erinevate rohelahendustega liituma väga palju inimesi. Ja need lahendused peavad olema lihtsad, mugavad ning kasutajasõbralikud. Meie ühte osa neist pakumegi.
On teil veel mingeid tegevusi, et säästlikum olla. Või on tulevikus üht-teist plaanis?
Juba mitmeid aastaid käib ressursisäästu programm, mille põhirõhk on materjalisäästul. Tegeleme pidevalt digitaliseerimise, tootmise stabiilsuse ja liinide seadistuskiiruse suurendamise, praagi vähendamise ning muu sarnasega.
Lisaks uutele tootmishoonetele kasutame ka nn nõukaaegseid tehaseruume. Meie emafirma seisukoht on, et tööstusobjekte tuleb taaskasutada, kuna ehitus on väga CO2-mahukas tegevus.
Ressursikulu vähendamise mõtteviis on meil ka majas sees: sorteerime jäätmeid ning kompostime. Omatehtud komposti peal kasvatame maitsetaimi, mida kasutame, kui koos sööme või süüa teeme.
Edasistes plaanides on ka tootmises tekkiva jääksoojuse ärakasutamine valla uues katlamajas.
