2026. aasta jaanuarikuu arved tekitasid paljudes tarbijates küsimuse, miks nende elektriarve tavapärasest palju suuremaks kujunes. Vastus peitub ilmastiku, tarbimisharjumuste ja energiatootmise koosmõjus.
2026. aasta jaanuar oli Keskkonnaagentuuri andmete järgi viimase 25 aasta üks külmemaid. See suurendas majapidamiste küttevajadust ja tarbimist võrreldes detsembriga märkimisväärselt. Samuti tõusis suurenenud tarbimise tõttu jaanuari keskmine elektri börsihind Eestis võrreldes detsembriga koguni 110% ja ulatus 15,4 sendini kilovatt-tunni kohta. Ka veebruari senine keskmine börsihind on püsinud sarnane või veel kõrgemgi.
Kui ilmastikuolusid on tarbijal keeruline kontrollida, siis teisi muutujaid saab iga tarbija mingil määral mõjutada. Enefiti Eesti turu juht Santa Tohver jagab viis soovitust, kuidas oma elektriarvet vähendada.
1. Vali sobiv elektripakett
Enim said jaanuarikuiste kõrgete arvete osaks börsipaketil olevad elektriküttest sõltuvad kliendid. Elektrihinna fikseerimine on üks lihtsamaid viise, kuidas tagada endale meelerahu ja hinnastabiilsus. Eriti sobiv on see elektriküttest sõltuvatele klientidele ning neile, kes ei soovi oma tarbimist ajastada. Sõlmides fikseeritud hinnaga lepingu, on kokkulepitud perioodil elektri ühikuhind sama. Nii ei ole vaja muretseda börsil toimuva pärast ja saad hõlpsamini oma igakuist eelarvet planeerida. Elektrihinda on võimalik fikseerida nii lühemaks kui pikemaks ajaks, näiteks pooleks aastaks, aastaks või kolmeks aastaks.
2. Börsipaketi kliendina veendu, et suudad oma tarbimist päriselt juhtida ja suuna suurem tarbimine odavamatele tundidele
Börsipaketil olev klient sõltub kogu päeva jooksul pidevalt muutuvast börsihinnast. See võimaldab oma tarbimist targalt juhtides elektrikuludelt oluliselt säästa. Paratamatult kipub enamike inimeste päevarütm (näiteks õhtu- ja hommikusöögi valmistamine) siiski dikteerima suurema tarbimisega tunnid kõrgema nõudluse ja hinnaga tundidele. Paljud börsipaketil olevad kliendid ei suuda tegelikult oma tarbimiskäitumisega tagada börsi keskmist hinda, kuivõrd tarbimine toimub enamjaolt siiski päevasel ajal. Pesumasina ja nõudepesumasina öösel töölepanek toob kindlasti kokkuhoiu, kuid need koduseadmed moodustavad vaid osa tarbimisest.
Soodsaimad hinnad elektriturul jäävad üldjuhul hilistesse öö- või varajastesse hommikutundidesse, kuid pikkadel külmaperioodidel nagu jaanuaris võivad madala hinnaga tunnid kogu ööpäeva lõikes puududa.
3. Valmista kodu talveks ette – kraad madalam toatemperatuur hoiab tarbimist kokku
Suurim säästupotentsiaal peitub küttes – kuna Eesti kliimas peab hooneid kütma ligi pool aastat, kulub sinna ka kõige rohkem energiat. Kütet ei tasu täiesti välja lülitada, kuid siseruumide termostaate reguleerides tasub meeles pidada, et juba üks kraad madalam temperatuur vähendab küttekulu ca 5% võrra. Seetõttu tasub talvel kaaluda, kas on mõistlik hoida tuba 25-kraadi juures ja kanda t-särki või langetada temperatuur näiteks 21 kraadile ning kanda pikki varukaid. Võimalusel kasuta nutikaid termostaate, mis võimaldavad temperatuuride seadistamist vastavalt sinu kodus viibimise ajale.
Samuti tasub jälgida, et kütteseadmed nagu näiteks radiaatorid ei oleks varjatud või kaetud kardinate, mööbli ja muude suuremate esemetega. Vastasel juhul ei saa soe õhk ruumis liikuda ning võib tekkida soov temperatuuri veelgi juurde keerata.
Veel suurema kokkuhoiu võib anda kodu soojapidavuse ning küttesüsteemide parandamine. Näiteks tasub elektriga kütjatel õhksoojuspumpa valides jälgida, milline on seadme efektiivsus krõbedamate külmakraadide juures. Paljude seadmete kasutegur langeb -10 kraadi juures drastiliselt ning elektritarbimine võib kasvada pakasega mitmekordseks. Samuti saab üle kontrollida akende ja uste tihendeid, vältimaks soojalekkeid.
4. Vähenda „energiavampiiride“ mõju
Üheks salakavalamaks koduseks kuluallikaks on grupp elektritarbijaid, mille peale esimese hooga mõelda ei oskagi. Nendeks on ööpäevaringselt vooluvõrku ühendatud elektroonilised seadmed – niinimetatud „energiavampiirid“, mis võivad elektriarvest moodustada lausa 10%. Tänapäeva kodudes võib leiduda kuni paarkümmend sellist seadet. Nende hulka kuuluvad näiteks (nõude)pesumasin, külmkapp, mikrolaineahi, pliit või isegi kohvimasin. Paljud seadmed jäävad pärast kasutamist ooterežiimi, kus nad jätkavad väikeses koguses elektri tarbimist.
Eriti kulukad on vanemad seadmed, mis neelavad tänapäevaste masinatega võrreldes kordades rohkem elektrit. Kõrget elektrikulu võib põhjustada nii vana plasmateleviisor kui ka pidevalt töötav nõrga energiaklassiga sügavkülmik. Vahetades 20-aastase külmiku uue A või B klassi külmiku vastu, on aastas võimalik säästa ligi paarkümmend eurot. Lisaks võimaldavad mitmed uuemad seadmed kasutada öko-režiime, et elektri- ja veekasutus oleks võimalikult optimaalne.
Kõige energianäljasemad seadmed on reeglina elektriradiaatorid ja soojapuhurid, vpesukuivati ja vanemad külmikud ning sügavkülmikud.
5. Vaata kriitilise pilguga üle oma igapäevased harjumused
Isegi väikesed muutused tarbimises võivad anda märkimisväärse efekti:
- Lülita tuled välja ruumides, kus keegi ei viibi.
- Kasuta LED-valgusteid.
- Vii suured tarbimisseadmed regulaarsesse hooldusesse.
- Loe regulaarselt oma tarbimisandmeid – nii näed, millal kulud suurenevad.
Kokkuvõtteks: tark tarbimine = väiksemad arved
Tarbimise juhtimine, kodu soojustamise parandamine, energiatõhusad seadmed ja sobiv elektripakett loovad koos tugeva vundamendi väiksematele arvetele ja stabiilsematele energiakuludele.
Kui soovid veel nippe, kuidas targalt tarbida, siis vaata Energiatarkuse blogi „Koduse kokkuhoiu“ artikleid, kus jagame praktilisi nõuandeid energiakulude kokkuhoiuks.
