Viimaste aastate massiline taastuvelektritootjate lisandumine on jõudnud elektrihindadesse. Pikemate ja päikeseliste päevadega on päikesest elektri tootmise mahud märgatavalt kasvanud ning suurenenud pakkumine on viinud elektrihinna madala nõudlusega tundidel isegi miinusesse. See on levima pannud valearusaama, et päikeseenergia tootmine pole mõttekas, kuna miinushindade juures tuleb elektrit võrku müües hoopis ise peale maksta.
Mikk Tootsi, Enefiti päikese- ja salvestuslahenduste juht
Eestlaste huvi päikesest energiatootmise vastu on aastatega järjest kasvanud. Tänaseks on Elektrilevi võrgus umbes 17 000 elektritootjat, sealhulgas 9000 mikrotootjat, kes tarbivad päikesest toodetud elektri osaliselt ise, ent osa müüvad edasi võrku.
Ainult võrkumüümise eesmärgil rajatavate põlluparkide ajastu on suure tõenäosusega möödumas. Hetkel on kõrge huvi just isikliku tarbimisvajaduse katteks rajatavate päikeselahenduste vastu. Efektiivsuse suurendamiseks liigub turg üha rohkem terviklahenduste suunas, kus lisaks päikesepargile paigaldatakse ka salvesti, millele lisatakse kogu süsteemi tark juhtimine.
Investeering on jätkuvalt ennast väärt
Päikesepark on pikaajaline investeering, mis hästi projekteerituna tasub ennast üldjuhul ära umbes kümne aastaga. Seejuures piisava omatarbe korral tasub päikeseelektrijaam end ära ka siis kui elektrihinnad madalale langevad.
Elektriturg on volatiilne ja elektri hind sõltub lisaks päikesele ka teistest tootmisvõimsustest. Lisaks sõltub elektri lõpphind turul muuhulgas oluliste tootmissisendite nagu CO2 kvoodi, söe ja gaasi hinnast. Kui ühel päeval võivad hinna üles ajada ebasoodsad klimaatilised tingimused, siis teisel päeval võib selle alla tuua vähenenud nõudlus.
Seetõttu ei tasu elektritootjatel lasta ennast mõnest miinuspäevast heidutada, kuivõrd tegelikke elektrihindu on äärmiselt keeruline ette ennustada. Pealegi on päris miinushindadega tundide osakaal pikas perspektiivis väike.
Enefiti pakutavate päikeselahenduste keskmine eluiga on 25-30 aastat. Paneelide tootlikkus on üldiselt tipus alates märtsist kuni hilise augustini. Kui jaotame paneelide tootlikkuse tundidele, siis näeme, et mõned üksikud perioodid, kus elektrihind on madal, ei oma kogutoodangu ja võimaliku saadava tulu vaates määravat tähtsust.
Enne tarbi ise, siis müü
Soovitame väiketootjatel esmajoones tarbida toodetud energia kohapeal ise ära. Olenemata kui soodne on elektrihind, tuleb võrgust elektrit tarbides alati tasuda ka võrgutasu, aktsiisi, taastuvenergia tasu ja käibemaksu. Ainuüksi nende kulude pealt kokku hoides ehk ise kohapeal elektrit tootes ja tarbides on võimalik saavutada suur võit. Seetõttu on oma tarbimisele vastav päikesepark ka tänaste hindade juures kindlasti tasuv investeering.
Keskmine eramu, mis tarbib kohapeal 75% oma toodetud elektrist, säästab võrgutasude ja maksude pealt ligikaudu 600 eurot aastas. Sellele lisandub täiendavalt veel võit elektrihinnalt. Suurema tootmise ja tarbimise puhul, kus toodetud elekter ise ära tarbitakse, küündib võit võrgutasude pealt tuhandete eurodeni.
Samuti on elektri tarbimine tervikuna ajas pigem kasvav, mille heaks näiteks on kasvõi alanud üleminek elektriautodele. Ise odavat taastuvenergiat tootes on võimalik auto „kütusekulu“ oluliselt vähendada. Ka elektriauto aku saab toimida justkui salvesti, mille saab soodsate hindadega tundidel täis laadida ning võrku tagasimüümise kogust vähendada.
Erinevalt elektrihinnast, mis kõigub üles-alla, on muud elektri tarbimise tasud olemuslikult stabiilsed, ent ajas kasvavad. Näiteks on võrgutasu viimase viie aastaga tõusnud keskmiselt 7% aastas. Mida hajusamaks muutub elektritootmine, seda tõenäolisemalt vajab elektrivõrk investeeringuid ka tulevikus. See tähendab võrgutasude kasvamist ka tulevikus.
Madalate hinnaperioodide vastu aitab salvesti
Kui tarbimist parasjagu piisavalt ei ole, soovitame salvestada energia akudesse. Targad salvestuslahendused aitavad ise toodetud energia akusse salvestada ja vähendada odavatel tundidel võrku müüdava elektri kogust.
Lisaks aitab salvesti omatarbimise osakaalu suurendada. Kui keskmine päikesepaneelidega majapidamine kasutab ära 30-40% kogu enda toodetud elektrist, siis keskmine salvestilahendus aitab omatarbimist suurendada kuni 30% võrra. Seeläbi väheneb võrgust ostetava elektri kogus, mis jätab tootjale jällegi rohkem raha kätte.
Parim aeg päikeseparki investeerimiseks on nüüd ja praegu
Koduomanike huvi päikesepaneelide ja salvestuslahenduste vastu on jätkuvalt väga suur. Seda näitavad nii Elektrilevi andmed kui ka Kredexi toetuse taotlejate hulk. Just viimase tõttu on täna õige aeg päikeseparki investeerida. Toetuste abil on võimalik kokku hoida 30% lahenduse maksumusest. See tähendab, et piltlikult saab toetuse abil päikesepargile tasuta salvestuslahenduse juurde lisada.
Praegu tasub arvesse võtta ka seda, et tulevikus tõusvad maksud tähendavad, et nii elektri ostmine võrgust kui ka päikesepargi rajamine muutuvad tulevikus kallimaks.
Lõppude lõpuks tuleb päikesepargi paigaldamise puhul silmas pidada, et tegemist on pikaajalise investeeringuga, mille tasuvus ei sõltu ainult elektrihinnast. Kohalik tootmine kaitseb suurenevate lisakulude eest ja kasvatab kinnisvara väärtust. Koos salvestuslahendusega on tagatud ka varustuskindlus ning vähetähtis pole oluline panus keskkonnasäästu.
Päike on puhas energiaallikas, mis ei tekita õhusaastet ega kasvuhoonegaase, mistõttu aitavad paneelid Eesti energiatootmist keskkonnasäästlikumaks muuta ja seeläbi Eesti kliimaeesmärke saavutada.
