Energiakriis näib selleks talveks seljatatud olevat. Gaasivarusid hinnatakse piisavaks, et edukalt toime tulla mitte ainult käimasoleva kütteperioodiga, vaid luua head eeldused toimetulekuks ka tuleval talvel.
| Hinnapiirkond | Keskmine börsihind | Muutus (eelmine nädal) |
| Eesti | 108,8 eur/MWh | -2,8% |
| Läti | 111,4 eur/MWh | -0,5% |
| Leedu | 113,3 eur/MWh | +0,9% |
| Soome | 60,9 eur/MWh | -38,5% |
Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 108,8 €/MWh (-3,1 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige odavam oli hind neljapäeva, 9. veebruari südaööl, makstes 13,93 eurot megavatt-tunni eest. Kõrgeimat hinda tuli maksta teisipäeva, 8. veebruari õhtul kell 18, mil hind oli 216,93 €/MWh.
Põhjamaade tuulikud tegid rekordtulemuse
Baltimaades püsis hind eelmise nädalaga samal tasemel, mida toetas tavapärasest suurem taastuvenergia toodang. Tuuleenergia toodang Põhjamaades saavutas neljapäeval rekordkõrge taseme, keskmiselt 23,31 gigavatti tunnis. Võrdluseks Põhjamaade installeeritud tuulevõimsus on veebruari seisuga 31 gigavatti ehk saavutati 75% nimivõimsusest.
Nädala keskmine gaasihind oli 54,8 €/MWh (-2,6 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Gaasihinnad on 17 kuu madalaima taseme lähedal, kuna on oodata pikemat perioodi leebema temperatuuri ja hoogsama tuulega. Samuti on suurenenud LNG tarned. Euroopa gaasihoidlad on 66% ulatuses täidetud, vähenedes nädalaga 4 protsendipunkti võrra. Lõppeva talve energiavarud on tagatud, kuid senisest intensiivsemalt peab regioon hakkama tegelema ettevalmistustega järgmiseks kütteperioodiks.
Venemaa algatatud energiasõjas on ilm olnud selgelt Euroopa poolel ja ka veebruari viimased nädalad prognoositakse tulevat kuni neli kraadi tavapärasest soojemad. Erakordselt tuulised päevad peaksid hakkama harvemaks muutuma, kuid päike muutub juba piisavalt intensiivseks, et päikesetoodangu maht vaikselt kasvama saaks hakata.
Nii möödunud sügis kui lõppev talv olid tavapärasest soojemad, kuid ettevaates ei saa selle kordumisele lootma jääda, mistõttu tuleb ees ootava suve ja sügise jooksul teha taas suuri pingutusi küttevarude taastamiseks. Kui ei juhtu midagi pretsedenditut, lõpetab Euroopa kütteperioodi tavapärasest oluliselt kõrgema gaasivarude tasemega, kuid nende taastamiseks saab oluliselt vähem kasutada Venemaalt pärit maagaasi, mis on olnud pikki aastaid gaasitarnete selgrooks.
Morgan Stanley prognoosi järgi tarnib Venemaa Euroopasse tänavu umbes 18 miljardit kuupmeetrit maagaasi vähem kui mullu. Panga hinnangul saab Euroopa Liidu gaasihoidlates märtsi lõpuks olema umbes 29 miljardit kuumeetrit gaasi, mida saab tarvitada Venemaa tarnete asendamiseks. Seega vähenevad järk-järgult ka tuleva talvega seonduvad riskid. Mäletatavasti on prognoosid 2023.-2024. aasta kütteperioodi jaoks olnud tumedamadki kui selle talve jaoks.
BloombergiNEFi analüütikute hinnangul imporditakse suurem osa vajaminevast maagaasist suvekuudel veeldatud kujul ehk LNG-na ja selle tarned saavad ka tänavu olema ajaloolisest keskmisest oluliselt kõrgemal tasemel. Iroonilisel kombel kujuneb üheks oluliseks LNG-tarnijaks Venemaa, kellelt Euroopa ostis eelmisel aastal 14,1 miljardit tonni LNG-d, millest enam soetati viimati 2019. aastal.
Bloomberg kirjutas eelmisel nädalal, et Eesti gaasimüüjad eesotsas Eesti Gaasiga on asunud otsima veeldatud maagaasi, et asendada Venemaalt pärit kütus. Kui märtsini on Bloombergi andmeil gaasivarud Klaipeda terminali kaudu tagatud, siis lähinädalail kuulutab Eesti Gaas välja hanked aprillist septembrini Inkoo ujuvterminali kaudu. Maagaasi turuhinna kukkumine augustikuiselt rekordtasemelt 80% võrra on ka Baltimaades suurendanud huvi taas kasutada maagaasi, kuna alates sügisest otsiti alternatiivseid lahendusi kütteõli ja põlevkivi näol.
Selle talve energiakriis on võidukalt seljatatud
Kuigi eelmisel aastal suurenesid torugaasi tarned Euroopasse nii Norrast, Põhja-Aafrikast kui Aserbaidžaanist, ei pea Morgan Stanley seda piisavaks, et pääseda suurest LNG- vajadusest. Võtmeküsimusena jääb õhku tarbimine. Oxford Institute for Energy Studies’i analüüsi järgi vähenes gaasikasutus Euroopa Liidus ja Suurbritannias mullu aastases võrdluses 14% ja perioodi 2017-2021 võrdluses 15%. Mõttekoda Bruegel prognoosib, et sel aastal võib tekkida vajadus tarbimist veelgi vähendada, kui Venemaa katkestab ka allesjäänud torutarned ja ilm kujuneb keskmisest külmemaks.
Kui Morgan Stanley prognoosi järgi lõpetab Euroopa kütteperioodi 59% ulatuses täidetud gaasihoidlatega, mida on kaks korda enam kui mullu, siis teised asjatundjad nii optimistlikud ei ole. SEB AB hoiatas, et kui hinnad jäävad liiga kauaks praegusele tasemele, võib see tarbimist hoogustada ja kergitada hinna taas üle 100 euro piiri. Teiste hinnangute järgi võib Euroopa gaasivarude täituvus talve lõpuks olla tavapärasest 80% kõrgemal ehk veidi alla 50% varudest. Energiakriisi valusaim teravik võib olla küll möödas, ent olukorras, kus maailma nõudlus LNG järele püsib kõrgel tasemel, ei saa Euroopa ka kergelt hingata. Norra energiaettevõtte Equinor tegevjuht ütles, et Euroopa peab veelgi vähendama nõudlust gaasi järele, säilitades samal ajal veeldatud maagaasi impordi kõrge taseme, et täita järgmise talve hoiustamiseesmärke.
Keeruline olukord, seal hulgas fossiilkütuste tarnete katkemine Venemaalt, on Euroopa energiahiidude pilgud suunanud nafta ja maagaasi poole. Nii teatas nt BP eelmisel nädalal, et jätkab investeeringuid olemasolevasse, süsivesinikel põhinevasse energiasüsteemi. Ühtlasi teatas BP, et vähendab nafta ja maagaasi tootmist väiksemas mahus, kui seni teavitatud. Samal ajal plaanib Shell maagaasi tootmise võimekust suurendada ja TotalEnergies lubas nii nafta kui maagaasi tootmist tänavu 2% võrra suurendada. Kahtlemata on nende investeeringute tulemuseks rohkem süsinikdioksiidi heitmeid, kuid see on paratamatus energiasõjast võidukalt väljumiseks. Ühtlasi teatasid nii TotalEnergies kui BP, et suurendavad ka investeeringuid väikse süsinikujäljega energiatootmisse. Teatavasti ületas tuulest ja päikesest toodetud energia hulk esimest korda Euroopa Liidus maagaasist toodetud energia koguse.
Pikaajalise lahendusena energiajulgeolekule näevad Euroopa riigid siiski taastuvenergiat. Eelmisel nädalal teatasid nii Saksamaa kui Poola olulistest sammudest taastuvenergia arendamise soodustamiseks. Saksamaa soovib roheenergia osakaalu kolmekordistada ja jõuda 2030. aastaks olukorrani, kus 80% toodetud energiast oleks taastuv. Seni on liiga pikk loastamisprotsess taastuvenergia arengut tagasi hoidnud. Taastuvenergia osakaalu Saksamaa kogutarbimises aitab suurendada ka 2025. aastal valmiv ühenduskaabel Taaniga. Poolas aga muutus maismaatuuleparkide projekteerimine senisest hõlpsamaks.
Terve talve jooksul pingsalt oma tuumajaamade töökorda seadmist oodanud Prantsusmaa on saanud küll mõningast leevendust, ent pole suutnud reaktoreid viia soovitud tasemel töökorda. Prantsusmaa tuumajaamad moodustavad olulise osa Euroopa energiajulgeolekust, mistõttu tabasid selle talve remonthoolduste hilinemised ja turvalisusega seotud intsidendid piirkonda kõige valusamal hetkel. 2022. aastal langes Prantsusmaa tuumatoodang viimase kolme aastakümne madalaimale tasemele, kuid hoolimata suhteliselt heast toimetulekust lõppenud talvega, vajab Euroopa Prantsusmaa reaktoreid tuleval talvel veelgi enam. Gaasitarned Venemaalt vähenevad sel aastal jätkuvalt ning Saksamaa sulgeb aprillis lõplikult oma viimased tuumajaamad. Probleemid aga jätkuvad. Nii teatas jaamu opereeriv Electricite de France, et järjekordne reaktor jääb aasta lõpuni rivist välja, 56 reaktorist on praegu töökorras vaid 44. Samal ajal püstitasid LNG tarned Prantsusmaale eelmisel aastal rekordi, kasvades kaks korda 33 miljardi kuupmeetrini. Oluline osa sellest liikus edasi naaberriikidesse, mistõttu kasvas Prantsusmaa gaasieksport aastases võrdluses neli korda. Peamised sihtriigid olid Šveits, Itaalia, Belgia ja Saksamaa.
Talve hakul korduvalt juhitud elektrikatkestuste eest hoiatanud Rootsi viis katkestuste riskihinnangu eelmisel nädalal tasemelt „võimalik“ tasemele „madal“, indikeerides energiakriisi teravaima tipu möödumist. Rootsi põhivõrguettevõtte Svenska Kraftnat hinnangul on energiaolukord Põhja-Euroopas paranenud, mida on toetanud tarbimise vähenemine tiputundidel. Hinnangu muutumise eelduseks on terve talve remondis olnud Ringhals 4 tuumajaama taaskäivitamine 19. märtsil. Olkiluoto 3 testtootmise algus lükati 6. veebruarilt kahe nädala võrra edasi 20. veebruarile ning regulaarse elektritootmise algus on planeeritud 24. märtsiks.
CO2 nädala keskmine hind oli 91,1 €/t, püsides varasema nädalaga samal tasemel. Rahvusvaheline energiaagentuur IEA teatas, et Euroopa energiatootmise CO2 heitkogused vähenevad kuni 2025. aastani keskmiselt umbes 10% aastas, kuna suurem taastuv- ja tuumaenergia pakkumine asendab ajutise tõuke kivisöel töötava elektritootmistele.
Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul kuni 335 MW. Sel nädalal on osaliselt või täielikult turupakkumisteks saadaval kõik Eesti Energia juhitavad tootmisvõimsused.
Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimekusest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.
Olavi Miller, Eesti Energia turuanalüüsi strateeg
Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.
