Talv suurendab paratamatult elektriarveid. Sellegipoolest on lihtsaid nippe, kuidas energiakulu vähendada ning seeläbi veidigi rohkem kokku hoida. Nõuandeid jagab Eesti Energia klienditeenuste Eesti turu juht Dajana Tiitsaar.
Võttes aluseks keskmise Eesti majapidamise, kulub enim elektrit kütmisele, vee soojendamisele, toidu valmistamisele ning valgustusele ja teistele elektriseadmetele. „Teades kohti, mis majapidamises kõige rohkem energiat tarbivad, on palju parem säästu planeerida. Seega tuleks kõigepealt enda kodu elektrikasutusele otsa vaadata,“ sõnab Dajana Tiitsaar.
Üks kraad madalam toatemperatuur hoiab kokku
Eesti kliimas tuleb eluruume kütta ligi pool aastat. „Küttesüsteemi väljavahetamine võib olla üsna kallis ja ei pruugi kõigile sobida. Küll aga soovitan neil, kes kasutavad soojusallikatena elektriradiaatoreid, põranda- või ahikütet, teha investeering ja paigaldada õhksoojuspump. Tegemist on märksa ökonoomsema lahendusega, mis võtab ühe osa elektrit, kuid annab viis osa sooja vastu,“ ütleb Tiitsaar.
Vanemate akende ja uste puhul võib raami ümber olevatest pragudest soe õhk välja minna. „Kui akende-uste vahetus ei ole võimalik, tasub neid uuesti tihendada või soojustada,“ annab Dajana Tiitsaar nõu. Samuti ei tohiks keskkütteradiaatoreid millegagi katta või mööbliga varjata: see takistab sooja õhu vaba liikumist ruumis. „Kui tubade temperatuuri on võimalik reguleerida, siis tasuks seda teha vastavalt enda eelistustele, pidades silmas, et juba üks kraad madalam temperatuur vähendab küttekulu 5% võrra.“
30-kraadine pesuprogramm annab kuni 30% säästu
Pesumasin kulutab kõige rohkem energiat just vee soojendamisele. „Kergelt määrdunud pesu saab puhtaks ka 30-kraadise tsükliga ning selle arvelt võib kokkuhoid küündida kuni 30%-ni. Kuivati asemel pesu restile kuivama pannes säästate ligikaudu 12 eurot kuus,“ räägib Dajana Tiitsaar. Veeboileri puhul piisab 55-kraadisest temperatuurist, seejuures väheneb ka katlakivi teke, mis mõjutab samuti boileri energiatarbimist.
„Elektripliit ei ole kõige sõbralikum energiatarbija,“ ütleb Tiitsaar, „mistõttu on mõistlik valida toidukogusele vastava suurusega pott või pann ning õige suurusega pliidiplaat.“ Veelgi enam – ahju kasutades võib selle 10–15 minutit enne toidu valmimist välja lülitada, sest jääksoojus küpsetab toitu edasi. Kes tahavad veel sammu võrra edasi liikuda, võiksid kaaluda induktsioonpliidi soetamist. „Võrreldes elektripliidiga säästab induktsioon-pliidiplaat 2/3 võrra rohkem elektrit.“
Tasuvusaeg on letihinnast olulisem
Külmal ja pimedal ajal ollakse rohkem siseruumides ning kasutatakse rohkem erinevaid elektriseadmeid. Siingi on võimalik kokkuhoiukohti leida. „Lihtne tegu, mis annab kuni 10% säästu: tõmmake kõik seadmed, mida parasjagu ei kasuta, näiteks ööseks, pistikust välja. Kodumasinat välja vahetades jälgige mitte ainult hinda, vaid ka energiaklassi. Hinnanguliselt hoiavad A-energiaklassi seadmed kokku 45% rohkem energiat, võrreldes madalamate klassidega,“ väidab ta.
Hõõglampide asendamine leedidega tasub end ära vähem kui aastaga. „Hariliku hõõglambi eluiga on umbes 1000 tundi ning valgustamiseks kasutab ta energiat umbes 20% ulatuses, ülejäänud 80% kulub sooja väljaandmisele. Leedid suunavad aga 80% energiat just valgustamisele ja töötunnid jäävad 25000–50000 vahemikku.“
Dajana Tiitsaar paneb ka südamele, et enne talve tulekut kodu ohutuses veendutaks: „Vanema elektrijuhtmestiku võiks spetsialist üle kontrollida, laske korstnad ja kütteallikad korralikult ära puhastada, kütke mõõdukalt, jälgige hoolsalt küttekehi ning hoidke suitsu- ja vingugaasiandurid töökorras.“
